Unehäired on aladiagnoositud, vaja on ravijuhendit.

Unehäired on aladiagnoositud, vaja on ravijuhendit.

Unehäired on täiskasvanud elanikkonna seas sage nähtus ning kahjuks ka aladiagnoositud – pooled kaebustega inimestest ei pöördu arstile.


Ka arstkonnal on vähesed teadmised unehäirete diagnostikast, mistõttu teema mahukuse tõttu alustati probleemistiku ühtse ja tõenduspõhise käsitluse loomiseks täiskasvanute unehäirete ravijuhendiga, mis on olemuselt esmase diagnostika juhend.

Unemeditsiini Seltsi juhatuse pikaaegne juht ja ravijuhendi töörühma eestvedaja, pulmononoloog doktor Erve Sõõru sõnul on unehäirega tegemist siis, kui inimene pole oma unega rahul või häirib tema uni kaasmagajat ja hommikul ei tunta end sugugi mitte puhanuna. Paljud unehäired kestavad aastaid enne, kui unekaebustega osatakse arsti poole pöörduda.

Doktor Sõõru sõnul loevad inimesed sageli unetunde, kuid väga oluline on magamise juures ka une kvaliteet. Just sellega on eestlastel muresid. „Mõne aasta eest tehti ülemaailmne uuring, kust selgus, et eestlased on küll kõvad magajad – me magame kauem kui hiinlased või jaapanlased, aga meie unekvaliteet vajab kõvasti parandamist.“


Ehk inimese tervisele mõjuvad kehvalt nii individuaalsest vajadusest lühem uni kui ka kehv uni, mõlemad võivad välja viia erinevate tervisemurede või haigusteni. Avastamata ja ravimata jäävad unehäired suurendavad riski kõrgvererõhktõvelediabeedile, südame- ja ajuinfarktile, samuti ka töö- ja liiklusõnnetustele. Unehäiretega kaasneb sageli stress ja depressioon.

Kuna uni ja selle kvaliteet mõjutab inimest väga palju ning unehäired on sageli aladiagnoositud, tekkiski doktor Sõõru sõnul praktilise töö käigus vajadus unehäirete ravijuhendi järele. „Juhend annab unehäiretest hea ülevaate ja võimaluse unehäireid diagnoosida. Olen veendunud, et inimene ise ja perearst saavad juba enne eriarstile pöördumist palju ära teha ja suurem osa unehäireid on minu kogemust mööda edukalt ravitavad,“ selgitas doktor Sõõru. Teinekord on inimene unehäiretega nii kaua elanud ja nendega harjunud, et jõuab kaugele arenenud tervisemurega arsti juurde väga hilja ja mõned ilmselt ei jõuagi. Näiteks saadavad doktor Sõõru juurde patsiente lisaks perearstidele ka kardioloogid või sisehaiguste arstid. Kui unehäired saavad ravitud, taanduvad sageli ka teised tervisemured.

Juhend abiks perearstidele

Kuna erinevad unehäired on laialt levinud ning diagnoosiminegi pole alati lihtne, oli ravijuhendi töögrupil kohe selge, et teemast võiks kirjutada paksu raamatu. „Leidsime üsna kiirelt, et rohkem kasu oleks esmasest diagnoosimisvahendist, avastamisjuhisest, mida saaksid eelkõige kasutada perearstid,“ lisas ta. Ehk perearst saaks unehäired diagnoosida ja koos patsiendiga arutada, mida ka inimene ise saab unehäirete raviks ära teha. Doktor Sõõru sõnul ei saa ka unehäirete puhul mööda vaadata tervislikest eluviisidest, liikumisest, toitumisest, suitsetamisest loobumisest ja kehakaalu jälgimisest. Neil teada tuntud tõdedel on nimelt oluline roll une kvaliteedile. Pole saladus, et unehäireid on sagedamini ülekaalulistel ja suitsetajatel.

Unehäired on aladiagnoositud, vaja on ravijuhendit.


Unehäired esineb igi kolmandikul elanikkonnast

Kuigi täpseid uuringuid pole Eestis veel tehtud, arvab doktor Sõõru, et unehäired on ligikaudu kolmandikul Eesti elanikkonnast. Kuid kõik ei pea sellele vaatamata arsti juurde minema, sest unehäireid tuleb elus ikka ette. Oluline on, et need ei kestaks kaua ja ei segaks inimese igapäevaelu. Samuti on lühiajaline vähem magamine organismile vähem koormav, kui inimesel on võimalus näiteks nädalavahetusel pikemalt magada.

Kuigi unemeditsiin on noor eriala, on viimastel aastatel unehäiretest rohkem rääkima hakatud ja seetõttu jõuavad arsti juurde rohkem ka mehed, kelle pärast käisid vastuvõtul varem nende kaasad. Harv polnud ka see olukord, kus norskaja voodipartner unerohtu võttis, nüüd tullakse ise sellistele probleemidele lahendust otsima. Samuti kirjutatakse Eestis endiselt liiga palju välja unerohtusid. Probleemil on kaks otsa, üheltpoolt on patsient harjunud tablettide toel magama ja arst on harjunud neid kirjutama.

„Oluline on teada, et unehäired on ravitavad ja sageli pole hiljem enam unerohtu vaja. Paljude unehäirete diagnostikaks pole uneuuringut vaja teha ja mõne unehäire ravis on efektiivsem hoopis mõni teine ravim või meetod,“ kinnitas doktor Sõõru. Tema sõnul vajavad unehäired jätkuvalt tähelepanu, sest ravitud unehäired hoiavad lõpuks kokku tervishoiukulutusi. Sageli juhtub magamata inimestel tööõnnetusi, nad on haigemad, halva unekvaliteediga inimesed on tööl vähem produktiivsed.

Kuna unemeditsiin on erialadevaheline teema, peaksid kõik arstid oskama unehäireid tuvastada ja seejärel inimese vajadusel õige spetsialisti juurde saata. Patsiendi poolt täidetav unepäevik annab esmase ülevaate uneprobleemist, ravijuhend annab võimaluse esmatasandi arstile unehäireid avastada, nende diagnostikat planeerida ja ravida.


MIDA VÕIKS UNEHÄIRETEST TEADA?

Täiskasvanutel tavapärase une tunnused on:

•uneaeg öötundidel; kestus 6,5-11 tundi; magamaminek vahemikus 21.00-01.00 ja ärkamine vahemikus 6.00-10.00;

•une- ja ärkveloleku aja varieerumine kuni 3 tundi; magama jäämine 30 minuti jooksul; ärkamisi keskmiselt 1,2 korda une jooksul;

•alates 55. eluaastast päevane uinak kestusega 30 min.


Eelnimetatud tavapärased uneajad ei kehti vahetustega ja öötööd tegeva inimese puhul.

Ravijuhendis käsitletakse järgmiste unehäirete esmast diagnostikat:

•unetus ehk võimetus magada


•uneaegsed hingamishäired

•liigunisuse häired

•une-ärkveloleku rütmi häired

•uneaegsed liigutushäired

Ravijuhendite koostamist koordineerib Tartu Ülikool ja rahastab Eesti Haigekassa.

Foto: Kinga Cichewicz

admin

Seotud teemad