Põhitõed tolmude allergiast ning nende analüüsimisest

Põhitõed tolmude allergiast ning nende analüüsimisest

Erinevad allergiad vaevavad tänapäeval nii lapsi kui täiskasvanuid. Mis on nende põhjuseks ja kuidas allergiate vastu leevendust leida? Käesolevas numbris kirjutame lähemalt tolmuallergiatest.


Enne kui minna allergiate juurde sügavuti, vaatame üle põhimõisted, mida tihti kasutatakse. Allergia on immuunsüsteemi ebatavaliselt äge vastus allergeeni suhtes. Allergeen on antigeen, mis põhjustab allergilist ülitundlikkuse reaktsiooni ja antikehade tootmist inimese immuunsüsteemi poolt. Sensibiliseerumine on IgE antikehade olemasolu allergeeni vastu.

Allergiate esinemine elu jooksul võib muutuda, sõltudes paljudest asjaoludest, nt kokkupuude allergeeniga, immuunsüsteemi tugevus, elustiil jne. Sissehingatavatest ehk inhaleeritavatest allergeenidest on Eestis levinud allergiate esinemine kolme õietolmu (kase, timuti ja puju), kodutolmulesta ja kahe kodulooma – kassi ja koera kõõma suhtes. Enamlevinud sümptomid erinevate sissehingatavate allergeenide puhul on nina-, suu-, kurgu ja silmade sügelus, tilkuv või kinnine nina, aevastamine, punetavad ja vesised silmad, nahalööve. Samal ajal rakkudest vabanev histamiin põhjustab lisaks üldise haiglase enesetunde. Inimesed on individuaalsed, mistõttu erinevate allergeenide puhul võivad sümptomid varieeruda. Erinevate allergiate puhul võivad sümptomid olla sesoonsed või aastaringsed.

 


Kui teete tolmuallergia analüüse, siis tähendab allergeenide vastase IgE hulga tõus, et mida kõrgem on IgE tulemus, seda suurema tõenäosusega allergia sümptomid (haigusnähud) avalduvad.

Lisaks tekitavad mitmed allergeensed õietolmud ristallergiaid.

SYNLABis, mahult Eesti suurimas meditsiinilaboris, tehtud allergiaanalüüside põhjal saame öelda, et Eesti kliimavöötmes on sissehingatavatest allergeenidest enamlevinud allergia kase ja timuti õietolmu suhtes.

 

Kase õietolmu allergia


Kase õietolmu allergia esineb aprillist juunini ning sel perioodil esinevate allergia sümptomite puhul võiks teha kase õietolmu IgE allergia analüüsi. Siinkohal on oluline teada, et kask esindab kaseliste sugukonda, kuhu kuuluvad veel lepp ning sarapuu. Viimased alustavad õitsemist varem. Ühe sugukonna puude õietolmud annavad allergia puhul ristreaktsioone. Kase õietolmu molekulil on palju väga sarnaseid ja laialt levinud molekule (homolooge) puu- ja juurviljades, mille tagajärjel kaseallergik tunneb ebameeldivat suu sügelemist ja turset vahest ka õunte, sarapuupähklite, herneste, sojaoa, viinamarja, kiivi, toore porgandi ja kartuli, pirni, aprikoosi jms söömisel. Võimalike ristreaktiivsete taimsete toiduainete nimekiri on üsna pikk.

Mida tugevam kaseallergia ja suurem kase õietolmu vastaste IgE antikehade hulk seerumis, seda rohkem võib esineda ristallergiat mitmete puu- ja köögiviljadega. Enamus neist toiduvalkudest, millega ristreaktsioon tekib, on termolabiilsed (lagunevad kuumtöötlemisel). Nende ristallergiat tekitavate toiduainete toorel kujul söömisel võivad avalduda allergilised sümptomid suu-, huulte, silmade ja nina sügelusena võib süveneda nohu. Samas nende toiduainete vältimine või allergiatestide tegemine nende suhtes ei ole enamasti vajalik, sest ristallergia ei põhjusta eluohtlikke haigusnähte.

Väljas sportimise seisukohalt on hea teada, et õietolmu hulk õhus on kõige kõrgem hommikul kella 5–10 vahel. Pärast vihma väheneb õietolmu hulk õhus oluliselt. Allergilisi reaktsioone aitab vähendada põlluservade ja metsaaluste vältimine, (päikese)prillide kandmine ning looduses sportimisel suu ja nina katmine (nt puhvi kasutades), õhtuti juuste veega loputamine. Pesu ei tohiks õietolmu perioodil õues kuivatada. Eesti Allergialiidu kodulehel on võimalik jälgida, millised on õhus õietolmu kogused.

 

Kassid ja allergia


Kassi allergia on samuti väga levinud. Allergeen esineb kassi kõõmas, süljes ja higis, olles agressiivsem kui koera allergeen. 60–70% kassi allergikutest on sensibiliseerunud mitme looma (enamasti koera ja hobuse) ja kodutolmu suhtes. Paraku on kassi allergeene eluruumist väga raske eemaldada. Allergeeni osakesed on väga väikesed (väiksemad kui 2 mikronit) ja need püsivad kaua õhus ja mööblil. Kassipidajate riietega satuvad nad ühiskondlikku ruumi ning neid leidub peaaegu igas tööruumis, koolis, jõusaalis, bussides jne. Allergeenide hulka toas tõstab põranda tekstiilkate, pehme mööbel ja halb ventilatsioon. Allergeenide eemaldamisel on abiks tolmuimejal HEPA filter. Peaks meeles pidama, et pärast looma lahkumist püsib allergeen kodus veel mitmeid kuid kassi allergikutel on ka kõrge risk astma tekkeks.

Suvised allergeenid

Õietolmuallergia on rahvasuus tuntud heinapalaviku nime all. Meditsiiniliselt korrektne termin on pollinoos, mis hõlmab nii puude, heinte kui umbrohtude õietolmude allergiat. 40%-l õietolmu allergikutest on timuti õietolmu IgE hulk tõusnud ehk neil esineb heinaallergiat. Meie kliimas õitseb timut juunis ja juulis. Kõrgenenud vereanalüüsi tulemuste puhul esineb 100%-l ristreaktsioone teiste heintaimedega, mistõttu ei ole positiivse tulemuse puhul vajalik teiste heintaimede õietolmu IgE määramine. 30% heinaallergikutest kannatab ka puu- ja köögiviljade ristallergia all. Kuid timuti õietolmu allergia puhul on eriti suur ristreaktiivsus teraviljadega nagu: nisu, oder, rukis, kaer. Enamus neist toiduvalkudest, millega ristreaktsioon tekib on väga labiilsed (lagunevad seedetraktis ja kuumtöötlemisel).

Veel üks oluline õietolmu allergiat põhjustav taim on umbrohi puju. Puju on juuli lõpust septembri alguseni õitsev korvõieline, mis tekitab allergilisi ristreaktsioone teiste korvõieliste nt võilille, saialille, karikakra, kummeli, päevalille, krüsanteemi jt suhtes. Puju õietolmu allergikutel ei ole soovitatav punuda lillepärgi ega korjata koju põllulilli.


Kodutolm põhjustab vaevusi

Kui õietolmude allergiad esinevad sesoonselt, siis tolmulest (Dermatophagoides pteronyssinus) on aastaringne allergeen. See on levinuim kodutolmulest Euroopas, mille suhtes on allergilised 80% astmaatikutest. Tolmulesta allergia puhul on sümptomid valdavalt öösel ja varahommikul ning ka koristades. Allergiat tekitav kodutolmulest on väga väike, paljale silmale nähtamatu lest (0,3-0,5 mm), kes toitub inimese kõõmast ja surnud nahast. Ta vajab õhuniiskust >50% ja õhutemperatuuri >250C. Tolmulestad elutsevad peamiselt suletekkides, -patjades, madratsites, pehmes tekstiilmööblis (sh ühistranspordi sõidukite istmed), lambanahkades, villastes riietes jms. Allergeeniks on tolmulesta väga väiksed väljaheited, mis pääsevad organismi läbi hingamisteede limaskesta. Et tolmulesta allergeenidest vabaneda, peab tolmuimejal olema HEPA filter. Tolmulestad hävivad ka külmutamisel (vähemalt paar tundi). Näiteks kui õues on miinuskraadid, võib voodipesu jm õue viia, pesuainetega pesemisel 600C ja temperatuuril >1000C.

 


Dr Mare Suigom, allergoloog Ida-Tallinna Keskhaiglas ja SYNLAB meditsiinilaboris.

Allergia sümptomid võivad olla erinevatel inimestel erinevad. Alustades allergilisest nohust kus sümptomiteks võib olla nii ninakinnisus või ninavesisus ja lõpetades nahanähtudega. Silmade vesisus ja sügelus võivad kaasuda nohule, aga võivad ka olla ainsad sümptomid. Mõnel kodutolmulesta allergikul on nohu, mõnel aga hoopis allergiline nahapõletik. Oluline on vastavate sümptomite korral pöörduda perearsti või allergoloogi poole, kes määrab vajaliku ravi.

Tahaks juhtida tähelepanu sellele, et allergia tabletid leevendavad sümptomeid, kuid ei ravi allergiast põhjustatud hingamisteede limaskesta põletikku. Selleks on vajalik pöörduda arstile, kes vastavalt sümptomitele koordineerib kas ninaravi või vajadusel hoopis astma ravi.

Ravimata ülemiste hingamisteede allergia võib soodumuse korral olla soodustavaks faktoriks astma tekkele. Selleks, et teada mis on kaebusi põhjustavaks allergeeniks on vajalik allergeeni tuvastamine kas vereanalüüside või nahatestidega. Tulemuse alusel on arstil ka võimalik täpsemalt öelda kui kaua on allergia ravimeid vajalik kasutada.

Kokkuvõtteks

Tolmuallergiast tõsisem probleem on õues sporti harrastavale inimesele ülitundlikkus herilase ja/või mesilase mürgi suhtes. Kui tolmu- ja toiduallergia sümptomid on enamusel allergikutest siiski kerged või vähemalt mitte eluohtlikud, siis reaktsioon mesilase ja herilase mürkide vastu võib minutite jooksul kujuneda väga raskeks seisundiks, mida nimetatakse anafülaktiliseks šokiks.

Ükskõik missuguste allergia sümptomite esinemisel on soovituslik pöörduda oma perearsti või allergoloogi poole. Lisaks on võimalik ise teha vereanalüüsil põhinevat Tolmuallergia paketti SYNLAB meditsiinilaboris.

Tekst: Kaidi Hunt, SYNLAB meditsiinilabori laborispetsialist – http://www.synlab.ee

admin

Seotud teemad