Mida võiksid teada uuest koroonaviirusest, mis jõudis Euroopa?

 Mida võiksid teada uuest koroonaviirusest, mis jõudis Euroopa?

Kui aastatel 2002-2003 võitles maailm SARS-koroonaviirusega, siis praegu seisab maailm silmitsi SARSi sugulasviirusega – 2019-nCoV. Uus viirus on geneetiliselt erinev, tal puudub ravi ja see on kaasa toonud juba mitmeid surmajuhtumeid.2

 

Tartu Ülikooli meditsiinilise mikroobiökoloogia professor Reet Mändar pani kokku info, mida koroonaviirusest 2019-nCoV teada võiks. Ettekandes on esitatud andmed 23. jaanuari 2020 seisuga. Kuna haiguse täpne iseloom ja uue viiruse omandused on selgitamisel, muutuvad andmed kiiresti, vahendas Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna leht.

Praegused andmed kinnitavad, et Hiinast alguse saanud uus viirus areneb ja levib kiiresti. 30. detsembril 2019 teatas Wuhani terviseamet Hiinas tundmatu etioloogiaga pneumooniast. Haigestumised olid alanud detsembri keskel. 23. jaanuariks oli registreeritud 17 surmajuhtu ning kinnitatud üle 600 haigusjuhu. Võrreldes varasemate koroonaviirustest tingitud haiguspuhangutega tundub seekordne haigus olevat veidi leebema kuluga ja suremus madalam.

 

Kui esmalt arvati, et nakkus kandub inimesele vaid mereandidel ja loomadelt, siis nüüdseks on kinnitatud, et viirus levib ka inimeste vahel. 23. jaanuari seisuga oli väljapool Hiinat viirusjuhtumid registreeritud Tais, Macaus, Jaapanis, Lõuna-Koreas, Taiwanis, USAs ja Hongkongis.

Kui inimene on nakatunud 2019-nCoV viirusega, siis 90% juhtudes avaldub palavik, 80% esineb kuiv köha, nõrkus, väsimus, hingamisraskused, peavalu ja rindkerevalu. Viirus põhjustab kahepoolset kopsupõletikku, mis ei allu antibiootikudele.

Maailma terviseorganisatsioon on pakkunud riikidele juhiseid, kuidas nad saaksid viiruse levikuks valmistuda, kuidas jälgida haigeid ja ravida patsiente.

Viis tegevust, millega vähendad riski nakatuda koroonaviirusesse:

– Pese regulaarselt käsi vee ja seebiga, desinfitseeri võimalusel.

– Kata nina ja suu salvräti või käisega, kui aevastad või köhid.

– Väldi lähikontakte inimestega, kellel on respiratoorne infektsioon.

– Kuumuta liha ja mune piisavalt.

– Väldi kontakte lindude ja loomadega nii turul, looduses kui ka farmis.

Allikas. http://www.virtuaalkliinik.ee

Seotud teemad