Koroonaviirus nõudis Eestis esimese inimelu.

 Koroonaviirus nõudis Eestis esimese inimelu.

Koroonaviirus nõudis Eestis esimese inimelu.

 

Täna suri Lääne-Tallinna keskhaiglas koroonaviirusesse nakatunud patsient.

Sügav kaastunne omastele .

Allikas: Postimees.ee

 

Miks on Eestis eriolukord ja mida see tähendab?

12. märtsil 2020 moodustas valitsus koroonaviiruse leviku ning rahvatervise ja majanduse probleemide lahendamisega tegeleva valitsuskomisjoni ja kuulutas esimest korda taasiseseisvunud Eestis välja eriolukorra. Eriolukord kuulutati välja, et viiruse levikut tõkestada.

Eriolukorra väljakuulutamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:

  • tegemist on nakkushaiguse levikust tuleneva hädaolukorraga
  • hädaolukord ei ole lahendatav ilma eriolukorra juhtimiskorralduseta
  • hädaolukorra lahendamiseks on vaja rakendada eriolukorra meetmeid

Valitsuse eesmärgid:

  • Tõkestada COVID-19 edasist levikut Eestisse.
  • Tõkestada COVID-19 kohapealset levikut Eestis.
  • Tagada tervishoiusüsteemi suutlikkus COVID-19 tõrjeks ja raviks.
  • Vältida paanika teket ühiskonnas ja tõsta inimeste teadlikkust COVID-19 leviku tõkestamisel ja ravil.
  • Tagada elanikkonna toimetulek COVID-19 tulenevate kaudsete mõjudega.
  • Tagada Eesti majanduse võimalikult normaalne toimimine.

Tagasi üles »

Millised meetmeid saab eriolukorras koroonakriisi lahendamiseks kasutada?

Kõige olulisemad meetmed, mida koroonakriisi puhul eriolukord juurde annab, on võimalus:

  • Kehtestada viibimiskeeld ja muud liikumisvabaduse piirangud. Saab kohustada isikut eriolukorra piirkonnast või selle osast lahkuma ning keelata tal eriolukorra piirkonnas või selle osas viibida.
  • Avalike koosolekute ja avalike ürituste pidamise piirangud. Võimaldab piirata avalike koosolekuid ja avalike ürituste pidamist eriolukorra piirkonnas.
  • Kui riigieelarve muutmise või lisaeelarve algatamise põhjuseks on eriolukord, siis ei kehti riigieelarve seaduses toodud ajalised piirangud riigieelarve seaduse muutmise osas ja lisaeelarve eelnõu algatamise osas.
  • Samuti saab kulude katmiseks kasutada stabiliseerimisreservi vahendeid.

Selleks, et aidata kaasa viiruse leviku tõkestamisele, on oluline järgida valitsuse ja teiste ametkondade korraldusi. Valitsus otsustas keelata avalikud kogunemised ja viia koolid kaugõppele, kehtestas sanitaarkontrolli piiridel ning sulges kultuuri- ja spordiasutused 1. maini 2020.

Tagasi üles »

Miks on vaja viirust tõkestada?

Viiruse levik on keeruline nähtus, millel on mõju paljudele Eesti eluvaldkondadele. Sellega tegelemine nõuab suurt tähelepanu.

Esmalt on oluline tagada viiruse levikuga seotud rahvatervisega seotud olukordade efektiivne lahendamine. Samuti on vajalik leevendada probleeme, mida viiruse levik majandusele kaasa toob. Viiruse levikuga kaasnevad kahjud peavad olema võimalikult väikesed.

Vastutustundlikult käitudes kaitseme iseend, oma lähedasi ning eriti eakaid ja nõrgenenud immuunsüsteemiga inimesi ning kroonilisi haigusi põdevaid inimesi, kellele viirus võib mõjuda kõige ohtlikumalt.

Valitsus tänab kõiki inimesi, asutusi ja organisatsioone, kes valitsuse juhiseid täitma on asunud ning riigile ja oma lähedastele viiruse leviku piiramisel abi pakuvad. Valitsus töötab välja lahendusi, et kaugtöö ja asutuste ajutise sulgemise mõju majandusele oleks võimalikult pehme.

Tagasi üles »

Mida see viirus meie organismiga teeb – kas ta kahjustab mingeid konkreetseid organeid, nt kopsu?

COVID-19 sümptomid on mittespetsiifilised ja nende raskusaste võib olla erinev. Haigus võib kulgeda ilma haigustunnusteta, aga samas võib esineda ka raske kopsupõletik, riskirühma kuuluvate inimeste puhul võib haigus halvimal juhul ka surmaga.

Enamikel koroonaviirusesse nakatunutest kulgeb haigus kergelt ja nad paranevad. Meenutame, et viiruse riskirühma kuuluvad vanemaealised ja krooniliste haigustega inimesed, kellel esinevad sagedamini rasked haigusvormid.

Tagasi üles »

Kuidas vältida koroonaviirusesse nakatumist ning mida teha kahtluse korral?

  • Pese käsi. Käsi tuleks pesta sooja voolava vee ja seebiga, vajadusel kasutada alkoholipõhist käte desinfitseerimisvahendit.
  • Väldi kontakti. Väldi kontakti (vähemalt 2 meetrit) inimestega, kes köhivad või aevastavad. Kui seisad haigusnähtudega inimesele liiga lähedal, võid ka ise haigestuda.
  • Väldi silmade, nina ja suu katsumist. Kui puudutad oma silmi, nina või suud mustade kätega, siis on võimalus, et viirus kandub ka sinule edasi.
  • Kui sul on palavik, köha ja hingamisraskused ning oled reisinud riskipiirkonnas, otsi varakult abi. Jälgi oma tervist ja püsi kodus. Helista enda perearstile või kui perearsti ei ole võimalik kätte saada, siis helista perearsti nõuandeliinile 1220.
  • Kui sul on kerged hingamisteede haiguste sümptomid ja sa ei ole reisinud riskipiirkonnas. Järgi hoolikalt tavapäraseid kätehügieeni nõudeid ning võimalusel püsi kodus, kuni oled tervenenud.
  • Järgi hingamisteede hügieeni. Kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. Viska see koheselt prügikasti ja puhasta seejärel käed. Kui sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt.
    Suu ja nina katmine takistab pisikute ja viiruste edasi levimist. Kui aevastad vastu paljast kätt, siis võivad pisikud ja viirused sattuda sinu kaudu teistele inimestele ja esemetele, mida katsud.

Tagasi üles »

Millest sai puhang alguse?

Kõige tõenäolisemalt on uus koroonaviirus SARS-CoV-2 loomset päritolu, kuid uuringud tekitaja algallika ja ülekande viiside kinnitamiseks veel käivad.

Tagasi üles »

Millised on juhised enda tervisliku seisundi jälgimiseks?

Kui puutusid kokku mõne koroonaviirusesse nakatunuga, siis jälgi oma tervist 14 päeva jooksul ning palaviku 38°C, köha või hingamisraskuste tekkimisel helistage arstile ja teavitage teda tervislikust seisundist.

Tagasi üles »

Kuidas käituda, kui inimene kahtlustab, et on nakatunud?

Kui inimene kahtlustab, et on nakatunud COVID-19-sse, siis tuleb tal helistada oma perearstile. Kui perearsti ei ole võimalik kätte saada, siis on võimalik helistada perearsti nõuandetelefonile 1220.

Haiguskahtluse korral tuleks 14 päeva jooksul jälgida enda tervist. Haigusnähtude ilmnedes (peamiselt köha, palavik) tuleb võtta ühendust oma perearsti või perearsti nõuandeliini telefonil 1220.

Raskes seisus haigestunul tuleks kutsuda kiirabi. Sealjuures tuleb tervishoiutöötajat teavitada COVID-19 riskipiirkonnas viibimisest ja/või COVID-19 nakatunuga kokkupuutest.

Tagasi üles »

Mida tähendab positiivne ja negatiivne koroonaviiruse testi tulemus?

Kui sind on testitud Sars-CoV-2 suhtes ja test osutub positiivseks, siis on kindel, et sul on COVID-19 haigus.

Kui test on negatiivne, siis jälgi oma tervist edasi 14 päeva või kuni haigussümptomid avalduvad. Negatiivne tulemus ei pruugi tähendada, et sul ei ole SARS-CoV-2 nakkust, vaid tegu võib olla peiteperioodiga ja sel juhul ei näita test positiivset tulemust.

Tagasi üles »

Kui kaua võtab tavaoludes aega viirusest paranemine?

Enamikel koroonaviirusesse nakatunutest kulgeb haigus kergelt ja nad paranevad. Olemasoleva teabe põhjal hinnatakse, et inimene on nakkusohtlik kuni 14 päeva alates sümptomite tekkest. Tervenemise üle otsustab perearst.

Tagasi üles »

Millal võib inimest lugeda viirusest paranenuks ja kuidas seda kindlaks tehakse? Kas paranenud inimene on veel mõnda aega nakkusohtlik või ei ole?

Olemasoleva teabe põhjal hinnatakse, et inimene on nakkusohtlik kuni 14 päeva alates sümptomite tekkest. Tervenemise üle otsustab perearst.

Tagasi üles »

Kui tõsine on SARS-CoV-2 poolt põhjustatud haigus COVID-19?

COVID-19 sümptomid on mittespetsiifilised ja nende raskusaste võib olla erinev. Haigus võib kulgeda ilma haigustunnusteta, aga samas võib esineda ka raske kopsupõletik, riskirühma kuuluvate inimeste puhul võib haigus halvimal juhul ka surmaga. Kõige sagedamini esinevateks sümptomiteks on:

  • palavik (89,9%);
  • kuiv köha (67,7%);
  • väsimus (38.1%);
  • röga (33,4%);
  • hingamisraskused (18,6%);
  • kurguvalu (13,9%);
  • peavalu (13,6%);
  • lihas- ja liigesvalu (14,8%);
  • krambid (11,4%);
  • iiveldus ja oksendamine (5.0%);
  • ninakinnisus (4,8%);
  • kõhulahtisus (3,7%) ja
  • veriköha (0,9%);
  • konjunktiivide ärritust (0.8%).

Enamikel koroonaviirusesse nakatunutest kulgeb haigus kergelt ja nad paranevad.

Meenutame, et viiruse riskirühma kuuluvad vanemealised ja krooniliste haigustega inimesed, kellel esinevad sagedamini rasked haigusvormid.

Tagasi üles »

Kas maski kandmine on tõhus kaitse koroonaviirusesse nakatumise vastu?

Maskide kasutamine tavainimesel profülaktilise meetmena ei ole põhjendatud. Veelgi enam, maskide asjatu kandmise tõttu ei jätku maske inimestele, kellel on reaalne vajadus nende kandmiseks.

Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on tavapäraste hügieeninõuete järgimine. Riskipiirkondades võib abi olla maski kandmisest, see piirab eelkõige nakkuse edasi levikut nakatunud inimestelt.

Hingamisteede kaitse on vajalik eelkõige neile, kes viibivad riskipiirkonnas või puutuvad kokku nakatunud või nakkuskahtlusega isikutega, näiteks tervishoiutöötajad, hooldajad ja pereliikmed.

Sümptomaatilise haigega lähikokkupuutel (nt 2m kaugusel ja kestvusega vähemalt 15 min) on soovitatav kasutada vastava kaitseefektiivsusega (FFP3) respiraatoreid.

Respiraatori puudumisel võib kasutada (kirurgilist) kaitsemaski, kuid tuleb arvestada, et kui mask on muutunud niiskeks, siis kaitseefektiivsus langeb ja see tuleb välja vahetada. FFP3 respiraatorid on müügil tööohutuskeskustes jm isikukaitsevahendite müügikohtades.

VIDEO: Maski kandmine aitab takistada koroonaviiruse levikut haigestunult tervetele 

Tagasi üles »

Kes peaksid meditsiinilist kaitsemaski või respiraatormaski kandma?

Meditsiinilise maski kandmine haigussümptomiteta inimese poolt ennetava meetmena ei ole põhjendatud, sest suure tõenäosusega see ei peata imepisikese koroonaviiruse (SARS-CoV-2) sattumist hingamisteedesse.

Hingamisteede kaitse on vajalik eelkõige neile, kes puutuvad kokku nakatunud või nakkuskahtlusega isikutega, näiteks tervishoiutöötajad, hooldajad ja pereliikmed. Mõned eesliinitöötajad piiridel, sadamates ja kauplustes kannavad samuti maske, sest nad puutuvad töö tõttu kokku suure hulga inimestega, kelle puhul ei pruugi olla teada, kas nad on nakatunud,

Maskide valimatu kandmise tõttu ei jätku maske inimestele, kellel on reaalne vajadus nende kandmiseks.

VIDEO: Maski kandmine aitab takistada koroonaviiruse levikut haigestunult tervetele 

Tagasi üles »

Kellele on mõeldud meditsiiniline mask ja mis on selle otstarve?

Meditsiiniline ehk kirurgiline mask on ühekordne mask, mis on mõeldud selleks, et kaitsta eelkõige patsienti meditsiinilise protseduuri ajal – selleks, et näiteks arsti või kirurgi hingamisteedest pärit osakesed ning sülg ei jõuaks meditsiinilise protseduuri käigus patsiendi peale ja sisse ega põhjustaks seeläbi täiendavaid tüsistusi ja haigusi.

Meditsiinilist maski soovitame kanda nakatanud inimestel vältimaks köhimisest ja aevastamisest tekkinud piiskade laialdast levimist

Meditsiiniline mask kaotab niiskeks muutudes kaitseomadusi ning kui mask juba eest võetakse, siis seda uuesti kasutada ei tohi, vaid see tuleb ära visata. Samuti ei ole mask mõeldud jagamiseks – maski kasutab üks inimene, kui mask kasvõi korra ära võetakse, siis seda rohkem ei tohi kasutada. Maski lõua alla tõmbamine või korraks eest võtmine on võrdväärne sellega, et mask võetakse täielikult eest ehk sellisel juhul tuleks mask ära visata ja kasutada uut.

Lisaks võib maskina kasutatav materjal niiskeks muutudes luua soodsa keskkonna bakteritele paljunemiseks, mis hingamisteedesse sattudes haigust raskendada võivad.

VIDEO: Maski kandmine aitab takistada koroonaviiruse levikut haigestunult tervetele 

Tagasi üles »

Kui tavalisel inimesel maski kanda ei tasu, kuidas siis kaitsta ennast teiste eest, kes ümberringi võivad nakkust kanda?

Rusikareegel on püsida kodus kõigil kel vähegi võimalik. Eeskätt peavad kodus olema haigustunnustega inimesed. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on tavapäraste hügieeninõuete järgimine, nagu regulaarne ja hoolikas kätepesu. Õuest tulles pese kõigepealt käed puhtaks. Avalikes kohtades mobiil- või nutitelefoni kasutades puhasta ka koju naastes telefon.

Kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. Viska see koheselt prügikasti ja puhasta seejärel käed. Kui sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt. Suu ja nina katmine takistab pisikute ja viiruste edasi levimist. Kui aevastad vastu paljast kätt, siis võivad pisikud ja viirused sattuda sinu kaudu teistele inimestele ja esemetele, mida katsud.

Kel kodus püsida võimalik ei ole, on soovitatav hoida kahemeetrist vahet teiste inimestega. Enamikel koroonaviirusesse nakatunutest kulgeb haigus kergelt ja nad paranevad.

viiruse suhtes kõige haavatavamad on vanemealised ja krooniliste haigustega inimesed, kellel esinevad sagedamini rasked haigusvormid.

VIDEO: Maski kandmine aitab takistada koroonaviiruse levikut haigestunult tervetele 

Tagasi üles »

Miks isevalmistatud mask suure tõenäosusega ei peata viiruse levikut hingamisteedesse?

Meditsiinilised maskid valmistatakse mittekootud materjalidest. Meditsiiniliste maskide puhul tuleb aru saada, et tegu ei ole isikukaitsevahenditega, need tooted klassifitseeruvad meditsiiniseadmeteks. Sellised meditsiinilised maskid ei kaitse kandjat viiruse eest.

Tavalisel kootud riidel on väga suured vahed kiudude vahel ning see ei paku suure tõenäosusega viiruste eest kaitset. Isevalmistatud maski või riideeseme kasutamine võib aidata piirata kandja enda pisikute levimist, kuid on vähe tõenäoline, et see suudab efektiivselt takistada haigustekitaja jõudmist hingamisteedesse. Lisaks võib maskina kasutatav materjal niiskeks muutudes luua soodsa keskkonna bakteritele paljunemiseks, mis hingamisteedesse sattudes haigust raskendada võivad.

Nõuetele vastavatel maskidel on erinevad omadused, mis sõltuvad nii materjalist, materjalitihedusest ja paljust muust, mis tagavad selle, et piisknakkus ei leviks maskikandjale. Isevalmistatud maski puhul pole teada, kui suuri osakesi suudavad konkreetne materjal ja kihtide arv kinni pidada. Lisaks puuduvad andmed kandmise kestuse ja korraliku puhastamise kohta. Seega võivad isetehtud maskid muutuda kandjale ohtlikuks, sest maski on kogunenud teised pisikud.

Lisaks on odavamad kaitset pakkuvad maskid ühekordsed ja lühikese aja jooksul kasutatavad, misjärel tuleb mask ära visata. On olemas ka korduvkasutatavad maskid (neid tuleb spetsiaalselt puhastada või on neil vahetatavad filtrid).

VIDEO: Maski kandmine aitab takistada koroonaviiruse levikut haigestunult tervetele 

Tagasi üles »

Kui inimene kahtlustab nakatumist ja tal on vaja minna rahvarohkesse kohta, näiteks poodi, kas ta peaks kasutama käepärast vahendit, näiteks salli, suu ja nina katmiseks?

Nakatumiskahtlusega inimesel on äärmiselt suur vastutus mitte nakatada teisi inimesi enda ümber. See tähendab kodus püsimist vähemalt 14 päeva pärast esimeste haigussümptomite tekkimist ning konsulteerimist arstiga ravi osas.

Esmavajaduste rahuldamiseks, nagu toidu ja ravimite muretsemine, tuleks paluda abi perekonnaliikmetelt või tuttavatelt. Samuti on võimalik kasutada kojukandeteenuseid.

Tagasi üles »

Mida teha, kui elan haiguskahtlusega inimese läheduses?

Käituge tavapäraselt ja järgige nakkushaiguste perioodi ettevaatusabinõusid. Värskeima info koroonaviiruse ohuhinnangu kohta leiate Terviseameti veebilehelt.

Kui üks abikaasadest köhib eilsest, aga palavikku ei ole. Kas teine abikaasa võib siis tööle ikka minna või peab nüüd koju jääma?

Võimalusel peaks abikaasa jääma 14 päevaks koju.

Tagasi üles »

Kui kaua läheb Terviseametil aega koroonaviiruse proovide tulemuste teadasaamiseks arvestades proovi võtmise hetkest? Kas inimesele helistatakse ainult juhul kui vastus oli positiivne või igal juhul? Kas see info lisatakse inimese digiloole?

Positiivse proovi andnud inimestele kindlasti helistatakse. Negatiivsete proovide puhul leiab inimene analüüsi vastuse digiloost, sest kõiki inimesi läbi helistada ei jõuta. Tulenevalt suurest koormusest võtab testide tegemine ja tulemustest teavitamine aega.

Tagasi üles »

Kui kiiresti jõuab viiruseproovi vastus digilukku? Väidetavalt on juhuseid, kus reedel võetud proovi kohta info täna puudub, ent pühapäeval võetud proovi vastus on juba teada.

Eelmisel nädalal Terviseameti laboris testitud proovide tulemused jõuavad digilukku. Testi tulemuse info saadetakse perearstile, kes sisestab selle digilukku. Positiivse testitulemusega inimesi teavitatakse personaalselt telefoni teel.

Tagasi üles »

Miks kõiki koroonatesti soovijaid ei testita?

Iga koroonaviiruse kahtlusega inimese testimine oli asjakohane sel hetkel, kui püüdsime takistada viiruse Eestisse sissetoomist, et võimalikud haigusjuhud võimalikult kiiresti tuvastada, nakatunud inimesed isoleerida ja vältida viiruse edasist levikut.

Selleks, et tervishoiusüsteem suudaks raskelt haigestunud patsiente vastu võtta, peame nüüd keskenduma viiruse leviku aeglustamisele, raskete juhtumite õigeaegsele avastamisele ning ravile. Ennekõike peame kaitsma suuremas riskis olevaid haavatavaid rühmi.

Testimise tulemus ei anna inimesele vajalikku infot oma tervise eest hoolitsemiseks, sest spetsiifiline ravi puudub ja on võimalik vaid leevendada sümptomeid. Testimise vajalikkuse otsustab arst. Arstidele on antud juhiseid, kus on ära toodud riskigrupid, kelle puhul on testimine haigestumise korral soovitatav. Keda perearst testile lõpuks tegelikult suunab, on alati tema arstlik otsus.

Testitakse eeskätt koroonaviiruse tõttu haiglaravil olevaid inimesi, riskirühma kuuluvaid inimesi (eakad, kroonilised haiged, nõrga immuunsüsteemiga inimesed, tervishoiutöötajad ja hoolekandeasutuste töötajad) ning juhuvalimi alusel haigussümptomiteta tervishoiutöötajaid, hoolekandeasutuste töötajaid, politsei, päästeameti töötajaid ning teisi – nö eesliinil olevaid inimesi, kes on töö tõttu võivad olla ohuks riskirühmadele.

Tervishoiu ressursid on piiratud. Testimiseks vajalikud testimiskomplektid ja isikukaitsevahendid on kogu maailmas otsa saamas. Seepärast peame kasutama olemasolevaid ressursse säästlikult, et neid jätkuks pikemaks ajaks.

Ilma haigustunnusteta inimeste testimine lihtsalt selleks, et anda neile turvatunne ei ole otstarbekaks, kuna võib anda valenegatiivse tulemuse, tulemus näitab olukorda vaid konkreetsel ajahetkel ega pruugi välistada nakatumist.

Haiguse leviku aeglustamiseks on kõige olulisem kõigil vältida kontakti haigussümptomitega inimestega, vältida rahvarohkeid kohti, järgida tavapäraseid hügieenireegleid ja haigena püsida kodus kuni tervenemiseni.

Haigestumisel tuleb võtta ühendust oma perearsti või perearsti nõuandeliiniga, tervise halvenemisel – õhupuuduse või hingamisraskuste tekkimisel helistada kiirabisse 112.

Tagasi üles »

Kust saab otse infot koroona haigusega seonduva kohta?

Koroonaviirusega seotus küsimustele on ööpäevaringselt avatud tausta häirekeskuse infotelefon 1247.

Tagasi üles »

Kuidas hakkavad välja nägema regionaalsed testi vastuvõtupunktid?

Lähipäevil käivitub 8 Eesti linnas perearsti saatekirja alusel tasuta koroonaviiruse laiendatud testimine. Esimene drive-in põhimõttel tegutsev proovivõtukoht avatakse Tallinnas, järgnevatel päevadel avatakse sellised testimiskohad ka Tartus, Pärnus, Kuressaares, Viljandis, Narvas, Paides ja Kohtla-Järvel. Haigestumisel peavad inimesed helistama oma perearstile, kes hindab patsiendi koroonaviiruse testimise vajadust vastavalt terviseameti protokollile.

Tegeletakse ka kodustestimise teenuse võimaldamisega lähipäevadest. Haigestumisel peavad inimesed helistama oma perearstile, kes hindab patsiendi koroonaviiruse testimise vajadust vastavalt terviseameti protokollile. Kui perearst peab testimist vajalikuks, siis vormistab ta digitaalse saatekirja. Saatekirja saanud patsiendile helistab seejärel spetsiaalne testimiskeskus ning lepib inimesega kokku täpse testimise aja ja koha. Ninaneelu proov võetakse autost saatekirja omavalt inimeselt isikut tõendava dokumendi alusel, testi tulemuse saab inimene telefoni teel kahe tööpäeva jooksul ning vastus läheb digilukku.

Tagasi üles »

Missugused on sammud testimisele pääsemiseks?

  1. Kui haigestud, helista oma perearstile! Perearst hindab testimise vajalikkust ja annab tervisenõu.
  2. Kui perearst otsustab, et testimine on vajalik, edastab ta elektroonse tellimuse laborisse ning sealt helistatakse sulle, et leppida kokku testimise aeg ja koht. Oota kõnet!
  3. Sõida autoga kokkulepitud kohta õigel ajal ja võta kaasa dokument! Ninaneelu proovi saab anda vaid elektroonse saatekirja saanud inimene kokkulepitud ajal isikut tõendava dokumendi alusel. Testitakse vaid perearsti poolt laborile edastatud saatekirja omavat inimest. Niisama ei ole otstarbekas tulla kohale, testitakse eelregistreeritud inimesi. Testima tulles ei ole otstarbekas võtta samasse autosse pereliikmeid
  4. Oota vastust, sulle helistatakse! Vastused saab kuni kahe tööpäeva jooksul, inimesele helistatakse. Vastused liiguvad ka digilugu.ee keskkonda.
  5. Kui sinu proov osutub positiivseks, siis püsi kodus, järgi perearsti eelnevalt antud soovitusi, tervise halvenemisel võta ühendust oma perearstiga või kutsu kiirabi helistades 112.

Tagasi üles »

Kus saab tutvuda nakatunute kohta käiva statistikaga ning jaotusega omavalitsuste kaupa?

Terviseamet avaldab haigestunute statistikat oma veebilehel www.terviseamet.ee korra päevas.

Tagasi üles »

Kas COVID-19 testi negatiivne tulemus tühistab 14-päevase isolatsiooni nõude?

Ei tühista.

Tagasi üles »

Kui perearst on mulle kirjutanud saatekirja testimisele, siis mis saab edasi? Kas ma ootan, et keegi võtaks minuga ühendust, helistaks, kutsuks kuhugi proovi andma? Kas ma pean ise minema kuhugi laborisse proovi andma?

Haigestumisel peavad inimesed helistama oma perearstile, kes hindab patsiendi koroonaviiruse testimise vajadust vastavalt terviseameti protokollile. Kui perearst peab testimist vajalikuks, siis vormistab ta digitaalse saatekirja. Saatekirja saanud patsiendile helistab seejärel spetsiaalne testimiskeskus ning lepib inimesega kokku täpse testimise aja ja koha. Ninaneelu proov võetakse autost saatekirja omavalt inimeselt isikut tõendava dokumendi alusel, testi tulemuse saab inimene telefoni teel kahe tööpäeva jooksul ning vastus läheb digilukku.

Tagasi üles »

Kes väljastab Soome tööandajale esitamiseks karantiinitõendi.

Meil ei ole kehtestatud karantiini ja selliseid tõendeid ei väljastata. Inimene saab võtta haigestumise korral haiguslehe või hoolduslehe, kui peab hooldama haigestunud lähedast.

Tagasi üles »

Millal võib uuesti ühiskonda integreeruda pärast haigusnähtude möödumist?

Inimene on nakkusohtlik kuni 14 päeva peale haigussümptomite avaldumist. Tervenemise üle otsustab perearst.

Tagasi üles »

Missugused on soovitused tööandjatele seoses töötajatega, kes on viibinud riskipiirkonnas või kellel on olnud kokkupuude COVID-19 nakatunuga?

Töötajatel võiks võimaldada viibida kodus 14 päeva pärast kokkupuudet COVID-19 nakatunuga või pärast riskipiirkonnast naasmist. Arsti kaalutletud otsustel on võimalik saada haigusleht. Haiguslehe alusel maksavad tööandja (alates 4.päevast) ja haigekassa (alates 9.päevast) inimesele töövõimetushüvitist. Hoolduslehe alusel maksab hüvitist haigekassa esimest päevast.

Juhul kui Eesti kindlustatule on väljastatud välisriigis haigestumist tõendav dokument (välisriigi arsti tõend), siis hüvitatakse see samamoodi haigekassa poolt. Välisriigi arsti kirjutatud haigestumist tõendav dokument tuleb esitada tööandjale, kes lisab tööandja tõendi ja esitab dokumendid Haigekassasse.

Kui Eesti Haigekassas kindlustatu vajab Euroopa Liidus ootamatult arstiabi, saab ta seda Euroopa ravikindlustuskaardi esitamisel võrdsetel tingimustel selles riigis elavate kindlustatud inimestega. Samuti hüvitab Haigekassa Euroopa Liidus tehtud ravikulud haiglaravi või arstivisiidi esitatud raviarvete alusel tavapärases korras. Väljaspool Euroopa Liitu tehtud tervishoiukulude hüvitamiseks tuleb inimesel pöörduda oma reisikindlustuse andja poole.

Kui inimene tuleb ohupiirkonnast ja kahtleb oma terviseseisundis, ent tal pole mingeid haigussümptomeid või kokkupuudet nakatunud inimestega, siis tuleks kontakteeruda oma tööandjaga ja vastaval kokkuleppel koju jääda või kaugtööd teha.

Tagasi üles »

Inimene tuli reisilt, on karantiinis, tööandja kodus töötamist ei võimalda, perearst keeldub haiguslehte avamast kuna haigussümptomeid ei ole. Mida teha?

Kui tööandja otsustab töötajat mitte tööle lubada, siis ta peab ta säilitama töötajale 6 kuu keskmise töötasu seni, kuni töötaja on jälle tööle lubatud.

Tagasi üles »

Milliste põhimõtete alusel ja millistele valdkondadele jagab riik isikukaitsevarustust?

Tervishoiutöötajate kaitsmine on meie prioriteet. Oleme kaardistanud isikukaitsevahendite varud ja vajaduse nii tervishoiusektoris kui mujal, samuti oleme teadlikud probleemidest, sh tarneraskustest.

Eesti osaleb Euroopa Liidu ühishangetes nii isikukaitsevahendite varude (mh kindad, prillid, kaitseülikonnad, maskid) kui ka labori- ja haiglavarustuse täiendamiseks. Isikukaitsevahendite tarneid praeguse info kohaselt lubatakse aprillis. Mitme Eesti ettevõttega käivad hetkel juba läbirääkimised, et laiendada kohapeal isikukaitsevahendite, sh respiraatorite tootmist. Tootjale kindluse andmiseks on Terviseamet sõlminud temaga ka garantiilepingu, et ülejäävad tooted ostetakse ära. Lisaks vaadatakse üle riigi tegevusvarusid, et võtta kasutusele ka juba olemasolevad vahendid. Tasub üle korrata, et terved inimesed ei peaks nakkuse ennetamiseks isikukaitsevahendeid kasutama, need peaksid jääma ennekõike riskirühmadele nagu meditsiinitöötajad, ja juba nakatunud inimestele tervete inimeste kaitsmiseks.

Tagasi üles »

Viiruseleviku ennetamiseks on soovitatud kontoriruume ka õhutada. Kuidas õhku puhastada, kui kontoris on üldventilatsioon ja aknad ei ole avatavad?

Juhul kui ruume ei ole võimalik tuulutada, tuleks desinfitseerimisvahendiga regulaarselt pindasid puhastada. Koroonaviirus ei levi ventilatsioonisüsteemi kaudu, vaid levib peamiselt lähedasel kontaktil nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomuslikud sümptomid, eelkõige köha.

Viiruse leviku eelduseks on lähedane kontakt haige inimese kehavedelikega (verega, roojaga, uriiniga, süljega, spermaga). Kui COVID-19-sse nakatunud inimene köhib, aevastab või räägib satuvad õhku viirust sisaldavad piisakesed. Need viiruspiisakesed on üpris rasked ja seetõttu ei kandu õhus kuigi kaugele. Seni teadaolevalt võivad need kanduda maksimaalselt 2 meetri kaugusele. Nende raskuse tõttu ei ole ka tõenäoline, et viiruspiisakesed pindadelt õhuvoolu tõttu edasi kanduksid.

Viiruspiisakeste pindadel säilivus sõltub ümbritseva keskkonna õhutemperatuurist ja keskmisest niiskusest. Toatemperatuuril ehk 22–25 kraadi ja 40% suhtelise niiskuse juures säilib viirus kuni 4–5 päeva. Mida kõrgem on temperatuur ja suhteline niiskus, seda kiiremini viirus hävib.

Efektiivne meede pindadel oleva koroonaviiruse hävitamiseks on erinevad biotsiidid ehk mikroorganismide vastased lahused. Üks levinuimad on etanool. 70% etanooli sisaldusega lahus on piisav, et puhastada pinnad COVID-19 saastusest.

Tagasi üles »

Kuidas saavad teenindussektoris töötavad inimesed kaitsta enda töötajaid ja kliente?

Töötajatel tuleb järgida tavapäraseid respiratoorsete haiguste ennetamise meetmeid:

  • Aevastades või köhides suu ja nina katmine pabertaskurätiga, mis hiljem leiab tee prügikasti. Häda korral sobib suu ja nina katmiseks varrukas.
  • Käte puhastamine vee ja seebiga või alkoholi sisaldava desinfitseeriva lahusega (eriti oluline on see pärast köhimist või aevastamist). Tõhusaks meetmeks on poodidesse paigaldatud desinfitseerivad vahendid nii klientidele kui ka töötajatele.
  • Silmade, nina ja suu puudutamise vältimine. Haigus võib levida ka siis, kui puudutatakse pisikutega kaetud esemeid ning seejärel oma silmi, nina või suud.

Tagasi üles »

Kas transpordiga seotud ettevõtted (lennujaam, sadamad, bussifirmad jm) on informeeritud, missuguseid meetmeid tuleks rakendada, kui transpordivahendis viibib COVID-19 kahtlusega inimene?

Jah, Terviseamet on jaganud infot lennujaamale, sadamatele ning maismaatranspordiga tegelevatele ettevõtetele info edastatud ning neil on teadmised, missuguseid meetmeid rakendada, kui transpordivahendis viibib COVID-19 kahtlusega inimene.

Tagasi üles »

Kas riskipiirkonnast võib postipakke tellida või saan niimoodi nakkuse?

Uut tüüpi koroonaviirus COVID-19 ei levi riskipiirkonnast saabuvate kaupadega, seega võib internetist tellitud postipakke viirusesse nakatumist kartmata vastu võtta ja avada.

Tagasi üles »

Kui kauaks haridusasutused suletakse?

Kõik Eesti haridusasutused, välja arvatud lasteaiad on suletud õppetööks alates 16. märtsist. Õppetöö korraldatakse sel perioodil distantsõppena. Distantsõppe perioodi pikendamise vajadus otsustatakse iga kahe nädala järel, lähtudes olukorra arengust.

Selline hariduselu korraldus kehtib kuni olukorra muutumiseni.

Tagasi üles »

Millised haridusasutused on suletud? Kas haridushooned võivad lahti olla?

Õppetegevuseks on suletud kõigi haridusasutuste, sealhulgas üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste, kõrgkoolide, noortekeskuste ja huvikoolide hooned. Lasteaedade ja lastehoiu lahtioleku ja töökorralduse otsustab kohalik omavalitsus või muu lasteaia pidaja. Erivajadustega õppurite ja kinniste haridusasutuste õppetööd käsitletakse eraldi ning otsused õppekorralduse osas tehakse kooli, koolipidaja ja lastevanemate koostöös.

Tagasi üles »

Mida tähendab distantsõpe?

Distantsõpet käsitleme kui paindlikku õppetöö korraldust, kus õppetöö toimub väljaspool kooliruume õpetaja poolt juhendatud elektroonilises keskkonnas või selle vahendusel või muul õppeasutuse ettenähtud viisil (iseseisvad ülesanded, trükised vm).

Õppetöö korraldamisel distantsõppena soovitame lähtuda koolis keskselt kokku lepitud alustest. Kuivõrd ootamatu õppetöö korralduse muutus võib tekitada segadust kõigil osapooltel, on oluline anda selgelt ja üheselt mõistetavat infot ning koolipoolne kontakt, kust saab lapsevanem vajadusel lisainfot leida.

  • Ühtselt kokkulepitud infokanal, kus on õpiülesanded leitavad (+ info vanematele).
  • Suhtlus õpetajaga/kooliga – koos õpiülesandega esitatakse info, kuidas ja millal saab õpilane vajadusel õpetajalt küsida abi, selgitusi.
  • Õpiülesande sooritamise ajaline arvestus, et vältida õpilase nii ala- kui ka ülekoormust.
  • Õpiülesande tagasisidestamine – mis vormis, kuidas (millises kokkulepitud ja ligipääsetavas keskkonnas) ja millal toimub ülesande esitamine, tagasisidestamine / hindamine.
  • Õppetöö planeerimisel peavad koolid arvestama olukorraga, et kõigil õpilastel ei pruugi olla ligipääsu vajalikule tarkvarale või digiseadmetele ning koolisiseselt on vajalik kokku leppida millised on sellisel juhul võimalikud lahendused.

Tagasi üles »

Kas tulevad juhendid distantsõppe korraldamiseks nii haridusasutustele kui lapsevanematele?

Koolidele on edastatud esmased juhendid distantsõppe korraldamiseks. Kool peab saatma õpilastele ja lastevanematele selged juhised, kuidas täpsemalt distantsõpe konkreetse õppeasutuse puhul korraldatakse, samuti kontaktid, kust lapsevanem saab lisainfot. Distantsõppe puhul saab lapsevanem toetada oma last samaväärselt sellele, mida teeb tavapärase koduse töö puhul. Õpetaja pädevuses on anda õpiülesanded ja suuniseid nende täitmiseks.

Tagasi üles »

Kuidas on korraldatud lasteaedade töö? Kas eralasteaed võib ajutiselt uksed sulgeda?

Lasteaia ja lastehoiu lahtioleku ja töökorralduse otsustab pidaja. Lasteaedade ja -hoidude avatuna hoidmise korraldab pidaja lähtudes konkreetse piirkonna olukorrast, seades samas eesmärgiks tagada nii kaua kui võimalik normaalne elurütm. Kõigil lastevanematel, kellel see on vähegi võimalik, jätta siiski lapsed koju. Haigeid ja haigustunnustega lapsi mitte lasteaeda viia.

Tagasi üles »

Miks lasteaedu ei suleta, kui koolid on suletud?

Riigi toimimise huvides on oluline, et lasteaiad ja -hoiud oleks avatud nii palju, kui hädavajalik ning nii vähe, kui võimalik. Kui see on vähegi võimalik, kutsume lapsevanemaid üles jätma lapsed koju. Kindlasti tuleb jälgida enda ja pereliikmete tervislikku seisundit. Soovitame lasteaial kujundada selge seisukoht ja teavitada vanemaid, et haigeid, selgete haigustunnustega või riskipiirkondadest reisilt tagasi tulnud lapsi lasteaeda ei toodaks ning neid lasteaeda vastu ei võeta. Lasteaial on õigus haigeid lapsi, kes ohustavad teiste tervist, koju saata. Munitsipaallasteaedade ja -hoidude lahtioleku ja töökorralduse otsustab jätkuvalt kohalik omavalitsus ning eraasutuste puhul pidaja.

Lasteaedade täielik sulgemine halvab elutähtsaid teenuseid, sest lasteaialapsed ei saa reeglina üksi kodus olla.

Tagasi üles »

Kas lasteaedade töötajatel peaks olema kaitsevahendid?

Vältimaks nakkuse edasikandumist, tuleb lasteaedade ja -hoidude töö korraldamisel arvestada lisaks üldiste hügieenireeglite põhjalikule järgimisele ka mitmete piirangutega. Sealjuures tuleb silmas pidada, et haigusnähtudega inimesi hoonesse ei lubata ning piiratakse võimalikult palju hoonesse sisenevate inimeste hulka. Samuti ei toimu kontakte rühmade vahel. Kui lasteaias peetakse isikukaitsevahendite kasutamist vajalikuks, on lasteaia juhil võimalik see korraldada.

Tagasi üles »

Kas huvitegevus, trennid jm võivad toimuda?

Distantsõppe ajal ei tohi toimuda ka huviringid, trennid jms tavapärases st statsionaarses vormis. Muul viisil huvitegevuse läbiviimine on võimalik. Iseseisvate ülesannete andmine juhendaja poolt on tervitatav, kuna aitab sisuliselt täita õpilaste aega ja tagab tegevuse järjepidevuse.

Tagasi üles »

Kas treener võib lastega õues trenni teha?

Alates 16. märtsist ei ole lubatud ka ühistreeninguid läbi viia ei siseruumides ega ka õues. Õpilastel on võimalik iseseisvalt treenida distantsjuhendamisel või veebipõhiste materjalide toel.

Tagasi üles »

Kas tohib jätkata töökohapõhises õppes/praktikal osalemist?

Iga juhtumit tuleb hinnata eraldi, kuid üldiste põhimõtetena:

  • Vältida olukordi või kogunemisi, mis pole tingimata vajalikud ning kus võib toimuda viiruse ülekandumine. Seega on soovitatav mitte korraldada õppetööd ka väikestes õppegruppides.
  • Õpilaste praktika või töökohapõhine õpe võib jätkuda või alata, kui kõik osapooled (õpilane, alaealise puhul vanem, tööandja) sellega nõus on.
  • Ühiselamudes elavad õpilased on soovitatav saata koju. Kui tegemist on erivajadustega õppija või välismaalasega, kes mõjuvatel põhjustel ei saa koju minna, siis võib kool võtta vastu ka teistsuguse otsuse.

Tagasi üles »

Kuidas liigelda? Kas ühistranspordis on ohutu sõita?

Võimalusel hoidu ühistranspordist ja püsi kodus. Kui mingil põhjusel pead kuskil ilmtingimata käima, siis vali liiklemiseks meetod, kus puutud kokku võimalikult väheste inimestega. Kõige paremini saad enda keskkonda kontrollida, kui liikled nt jalgsi või kui ilmastikuolud seda lubavad, jalgrattaga.

Tagasi üles »

Kuidas peaksin ühistranspordis käituma?

Kui tõesti pead ühistransporti kasutama, siis jälgi, et sa ei aevasta ega köhi kellegi peale. Ühtlasi proovi vältida olukorda, kus puutud palja käega käsipuud või puudutad mõnda muud pinda ühistranspordis. Lisaks kui võtad istet, proovi istuda võimalusel hajutatult. Eesmärk on minimeerida potentsiaalsete pisikute levikut. Kuigi sa pole enda teada koroonaviirusesse nakatunud, ei maksa riskida teiste tervisega.

Hoidu enda näo puudutamisest ning desinfitseeri enda käed pärast ühistranspordi kasutamist võimalikult kiiresti.

Tagasi üles »

Kas peaksin võtma takso?

Jah, takso on üks võimalus. Kui vähegi võimalik, uuri taksojuhilt juba enne taksosse istumist, kas ta on ka desovahenditega autot puhastanud ja ka sõitude vahel autot tuulutanud. Anna ka taksojuhile sõidu lõppedes märku, et pärast sinu sõitu puhastaks ta auto sisemised pinnad ja tuulutaks.

Tagasi üles »

Kuidas saan arstile minna?

Enne arstile minekut kaalu, kas seda visiiti ei saaks edasi lükata. Kui on vaja erakorralist arstiabi, kutsu endale kiirabi.

Täpsemad nõuanded võta enda perearstilt telefoni teel.

Kui oled vanemas eas inimene, oled ka koroonaviiruse mõttes riskigrupp. Retseptiravimite väljavõtmiseks püsi kodus ning palu enda pereliikmel need apteegist võtta, ta vajab selleks sinu isikukoodi. Kui ta tuleb ravimeid üle andma, leppige kokku, et ta enne üleandmist desinfitseerib omakorda ravimi pakendi või kilekoti, millega ta asjad sulle jätab. Üleandmine korraldage nii, et pereliige jätab ravimi kas sulle ukse taha või nt postkasti, et minimeerida võimalikku kokkupuudet pisikutega.

Tagasi üles »

Kuidas peaksin rongis käituma?

Võimalusel hoidu ühistranspordist ja püsi kodus. Kui mingil põhjusel pead kuskil ilmtingimata käima, siis vali liiklemiseks meetod, kus puutud kokku võimalikult väheste inimestega. Kõige paremini saad enda keskkonda kontrollida, kui liikled nt jalgsi või kui ilmastikuolud seda lubavad, jalgrattaga.

Kui tõesti pead ühistransporti kasutama, siis jälgi, et sa ei aevasta ega köhi kellegi peale. Ühtlasi proovi vältida olukorda, kus puutud palja käega käsipuud või puudutad mõnda muud pinda ühistranspordis. Lisaks kui võtad istet, proovi istuda võimalusel hajutatult. Eesmärk on minimeerida potentsiaalsete pisikute levikut. Kuigi sa pole enda teada koroonaviirusesse nakatunud, ei maksa riskida teiste tervisega.

Hoidu enda näo puudutamisest ning desinfitseeri enda käed pärast ühistranspordi kasutamist võimalikult kiiresti.

Tagasi üles »

Kas Saaremaalt mandrile minnes peab mandril 2 nädalat isolatsioonis olemas?

Ei pea, kui ei ole koroonaviiruse haigega kokku puutunud. Kui on ükskõik millised haigusnähud (COVID-19, gripp, külmetus, kõhuviirus vms), siis tuleb püsida kodus ja ennast ravida olenemata sellest, kus viibitakse.

Tagasi üles »

Infoliin 1247 andis teavet, et kõik praegu saarele minejad pannakse seal 14 päevaks karantiini. Kas see vastab tõele? Kui jah, kelle poole tuleb pöörduda, et tagada igapäevane toimetulek (toit, esmatarbekaupadega varustatus)? Inimene elab talus, lähima keskuseni ja kaupluseni 7 km, püsinaabreid ei ole.

Esimese sammuna tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonna poole.

Tagasi üles »

Kas on piiriületajaid, kellele liikumispiirang ehk nn isolatsiooninõue ei laiene?

Jah. 14-päevane liikumisvabaduse piirang ei kehti järgmiste Eestisse siseneda lubatud ja haiguse tunnusteta isikute kohta:

  • Eestis asuvate välisriikide diplomaatiliste esinduste või konsulaarasutuste töötajad või nende perekonnaliikmed või rahvusvahelise sõjalise koostöö raames Eestisse saabuvad välismaalased;
  • isikud, kes on vahetult seotud kauba või tooraine transpordiga;
  • isikud, kes on vahetult seotud rahvusvahelise kauba- ja reisijateveoga, sh rahvusvahelist ühistranspordivahendit teenindav meeskonnaliige;
  • isikud, kes teenindavad reisigruppe ja kes on vahetult seotud reisijaveo teenuse osutamisega;
  • tervishoiutöötajad või muid hädaolukorra lahendamiseks vajalikke teenuseid osutavad isikud;
  • isikud, kellel on lubatud riigipiiri ületada eesmärgiga oma elukohariiki jõuda;
  • isikud, kelle piiriületuse eesmärk on liikuda tööle või töölt elukohta Valgast Valkasse ja vastupidi;
  • isikud, kellele Politsei- ja Piirivalveamet on andnud nende eritaotluse alusel loa Eestisse siseneda.
  • isikud, kelle piiriületuse eesmärk on liikuda tööle või töölt elukohta Valgast Valkasse ja vastupidi.

Tagasi üles »

Kas isolatsiooninõue kehtib ka Eesti-Soome vahet sõitvatele laevameeskondadele? (Küsija näide: Silja Europa tuleb täna õhtul kella 22.00 paiku Tallinna sadamasse. Meeskond jääb laevale, kas nad homme hommikul saavad laevalt maha (koju/Tallinki kontorisse), kui toll avatakse, või pannakse kogu meeskond karantiini.)

Eestisse lubatakse Eesti kodanikud ja Eesti elamisluba või elamisõigust omavad Eesti elanikud, seal hulgas nn halli passi omanikud. Samuti need välisriigi kodanikud ning need välismaalased, kelle pereliige elab Eestis. Rahvusvahelise sõjalise koostöö raames pääsevad riiki ka Eestisse saabuvad välismaalased. Politsei eriloal pääseb riiki välismaalane, kellel pole haigusnähte ning kelle lähisugulane on Eesti kodanik või elamisõigusega isik.

Riiki pääseb rahvusvahelist kaubavedu teostav transport. Lisaks ka elutähtsat teenust osutavad inimesed, näiteks kütusetarnijad.

Eesti riiki tohivad transiitkoridorina läbida välismaalased, et jõuda oma koduriiki, juhul kui neil ei ole COVID-19 haigusnähte. Teistel Eestisse sisenemine keelatakse ning nad saadetakse piirilt tagasi.

Riiki siseneda lubatud meeskonnaliikmetele liikumispiirang ehk nn isolatsiooni/karantiininõue praeguse seisuga ei laiene.

Tagasi üles »

Millega peab arvestama minu tööandja, mida teisiti teha?

Töökohal tuleb kasutada desinfitseerimisvahendeid, välismaalt saabunutel tuleb jääda kaheks nädalaks koju ning hoolega oma tervist jälgida. Töötingimuste muutmisega peavad mõlemad osapooled nõus olema.

Tagasi üles »

Mida teha, kui ettevõtte töötajal on respiratoorsed haigussümptomid (näiteks köha ja palavik)?

Respiratoorsete sümptomitega töötaja peab jääma 14 päevaks koju. Teised töötajad võivad tavapärast töörutiini jätkata. Samal ajal tuleks neil oma tervist jälgida ning sümptomite tekkimisel jääda kodusele ravile. Vajadusel helistada perearstile või raskete sümptomite korral kutsuda kiirabi.

Tagasi üles »

Kas pean kodus töötama peale lähetust?

Töötajad, kes naasevad lähetuselt või puhkusereisilt koroonaviiruse riskipiirkonnast, peavad kaks nädalat kodus püsima. Seega kui töötajal on võimalik teha kaugtööd, siis tuleks ohupiirkonnast naasmisel töötada kodust.

Tagasi üles »

Kas võin keelduda lähetusest riskipiirkonda?

Tööandja kohustus on hinnata tööga seotud riske ka juhul, kui töötaja saadetakse välislähetusse. Seega peab ennekõike hindama riske tööandja ning tegema otsuse, kas lähetusse saatmisest oleks võimalik hoiduda.

Töötajal on õigus keelduda töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 14 lg 5 alusel tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule. Kui töötaja leiab, et ta seab riskipiirkonda reisides ohtu oma elu või tervise, on tal õigus lähetusse minemisest keelduda.

Tagasi üles »

Kas ilusalongid ja massaažisalongid tuleb sulgeda? Kui seal töötan, siis kas pean tööl edasi käima?

Seni sellist otsust ei ole, et ilusalongid ja massaažisalongid tuleks sulgeda. Iga vastav teenuseosutaja hindab oma riske ja otsustab oma töö võimalikkuse. Soovitame suhelda oma tööandjaga ja haigena ärge kindlasti tööle minge.

Iluteenuste töö iseloomust tulenevalt ei ole teenuse osutamisel võimalik vältida vahetut kokkupuudet kliendiga. Seetõttu palume lisaks tavapärastele hügieenireeglitele iluteenuse pakkujatel lähtuda oma töös järgmistest soovitustest:

  • Iluteenindaja peab jälgima oma tervist ning haigussümptomite ilmnemisel peab ta püsima kodus ning loobuma teenuste osutamisest. Kui selgub, et klient on haigestunud, siis tuleks loobuda teenuse osutamisest.
  • Tööprotsessi kujundamisel tuleb jälgida, et ühes ruumis viibiks korraga võimalikult vähe inimesi.
  • Kliendid peaksid tulema teenuspakkuja juurde täpselt kokku lepitud ajaks, et vähendada ootealal olevate inimeste arvu ning liigset omavahelist kokkupuudet.
  • Iga kliendi jaoks tuleb varuda rohkem aega, et pärast teenuse osutamist desinfitseerida hoolikalt kliendiga kokkupuutes olnud tööpinnad ning tuulutada korralikult ruumid, kus teenust osutati.
  • Salongi tulles ja sealt väljudes peaks klient pesema käed sooja voolava vee ja seebiga. Võimalusel tuleks käed desinfitseerida.
  • Teenuse osutamisel tuleb kasutada isikukaitsevahendeid (kaitsemask, kindad, vajadusel kittel).
  • Iluteenindaja peaks teenuse osutamisel hoiduma oma näopiirkonna puudutamisest.
  • Soovitame salongidel eelistada maksevõimalustest kaardimakseid. Vältida tuleks kassatšekkide ja sularaha üleandmisel füüsilist kontakti.
  • Teenusepakkujal on keelatud korraldada töötubasid, toodete tutvustusi ning muid üritusi. Soovitame mitte lisada väljapanekutele toodete testreid.

Millised kultuuriasutused on suletud?

Valitsuse kriisikomisjoni otsuse kohaselt on kinni kõik kultuuriasutused: 1. maini sulgesid uksed muuseumid ja kinod, ära jäävad kõik teatrietendused, aga ka konverentsid ja kõikmõeldavad muud rahvakogunemised. Suletud on sportimispaigad, erand kehtib ligikaudu 115 Eesti sportlase, treeneri ja abipersonali suhtes, kes osalevad olümpiaettevalmistuses.

Tagasi üles »

Kui kauaks piirangud kehtima jäävad?

Piirangud kehtivad praeguse teadmise juures 1. maini, kui valitsus ei otsusta teisiti. Otsused tehakse olukorra dünaamikat hinnates ning valitsus hoiab koos ministeeriumide ja ametitega sellest avalikkust ja asutusi kursis.

Tagasi üles »

Kuidas on eriolukorras korraldatud hambaravi?

Seoses leviva koroonaviirusega on praeguses eriolukorras paljud hambaarstid peatanud plaanilise ravi. Ägeda hambahaiguse korral on vältimatu ravi inimestele siiski tagatud. Esmalt tuleks konsulteerida oma hambaarstiga, kes saab inimest nõustada telefoni teel ja vajadusel kirjutada välja ravimid.

Ägeda hambahaiguse korral on võimalus pöörduda vältimatu hambaravi saamiseks kindlate kliinikute poole, kelle kontaktid leiab haigekassa kodulehelt. Isikukaitsevahendite kättesaadavusest tulenevalt võib teenuseosutajate nimekiri muutuda. Ohutuse tagamiseks on vajalik eelregistreerimine.

Vältimatu abi saamiseks tuleb pöörduda haigekassaga lepingu sõlminud hambaarstide poole, sest haigekassa hüvitab nii ravikindlustatud kui ka ravikindlustamata täiskasvanule osutatud teenuste eest ainult oma lepingupartneritele.

Tagasi üles »

Kas sündmused, näiteks teatrietendused ja kontserdid, jäävad kindlasti ära või on ka võimalus, et sündmusi lükatakse edasi?

Seda otsustab iga korraldaja vastavalt oma äranägemisele ja võimalustele. Muutustest mängukavades või programmides annavad asutused ise operatiivselt teada. Seda on juba ka tehtud ning publikut muutustest teavitatud. Tuleb jälgida korraldajate teadaandeid.

Tagasi üles »

Kas spordirajatised on avatud? Kas tohib käia seal treenimas?

Alates 14. märtsist tuli sulgeda spordisaalid, spordiklubid, jõusaalid, spaad, ujulad, basseinid, veekeskused, päevakeskused ja laste mängutoad. Jõusaalid, ujulad, saunad ja spaad tuleb sulgeda ka hotellidel ja kõigil teistel majutusteenuste pakkujatel. Piirang ei kohaldu sotsiaal- ja tervishoiuteenuste pakkumisele, sh ravi- ja rehabilitatsiooniteenused.

Pargid ja loodusrajad on avatud. Ka vabas õhus üritusi ega ühistreeninguid korraldada ei tohi.

Tagasi üles »

Kas tohib korraldada spordivõistlusi, sh rahvaspordiüritusi?

Spordi- ja liikumisüritused on keelatud kuni 1. maini.

Tagasi üles »

Kas higist võib saada Covid-19 viirusnakkuse? Kas jõusaali- või spordiseadmetelt võib saada nakkuse?

Spordimeditsiini SA arvamus (NB! Tegu pole riigiasutusega): Rahvusvahelise Olümpiakomitee meditsiinikomisjoni hinnangul higi eraldi ei sisalda viirust, kuid nakatunud inimese higi on suure tõenäosusega viirusega saastunud nakatunu aevastamise, köhimise ja nina käega pühkimise tõttu. Seega nakatunud inimese higi spordi- ja jõusaalivahenditel on suure tõenäosusega viirusega saastunud, kuna nende respiratoorsest süsteemist on viirus sinna “kleepunud” ning sellises kontekstis võib nakkus ka higi kaudu levida. Liikuda võiks värskes õhus.

Tagasi üles »

Miks tuleb vanemaid ja krooniliste haigustega inimesi eriti hoolsalt kaitsta?

Koroonaviiruse nakkus võib kulgeda raskemalt vanematel, üle 60-aastastel, või kroonilisi haiguseid põdevatel inimestel. Nende organism võib immuunsüsteemi funktsiooni languse tõttu olla nõrgem ning nakatudes võib haigus kulgeda raskemini.

Kroonilised haigused on näiteks diabeet, südamepuudulikkus, kõrge vererõhk, kasvajad, astma jm kroonilised kopsuhaigused, kroonilised neeru- ja maksahaigused, immuunpuudlikkus.

Koroonaviirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähedasel kontaktil haige inimesega. Arvestades vanemaealiste ja krooniliste haigete nõrgemat immuunsust ning viiruse peamist levimise viisi, on väga vajalik vältida nendega kontakte nii palju kui võimalik.

Vanavanemate juurde hoiule ei ole soovitav viia ka terveid lapsi, sest kui nad peaksid haigestuma, on vanavanemad suures riskis.

Tagasi üles »

Kuidas kõrgema riskiga inimesed peaksid ette valmistuma ja nakkusohtu vähendama?

  • Järgi hügieeninõudeid – pese sageli käsi, ära puuduta oma nägu ja silmi. Köhides või aevastades kata suu ja nina käsivarrega (köhi varrukasse) või kata nägu taskurätiga. Kasutatud taskurätid viska kohe ära ja pese käed puhtaks.
  • Väldi kontakte inimestega, eriti haigetega, kes köhivad. Väldi rahvahulki ja avalikke kohti, k.a ühistransporti tipptunnil. Käi apteegis ja poes harvemini ja siis, kui seal on vähem rahvast.
  • Kui oled terve, liigu õues värske õhu käes ja ole füüsiliselt aktiivne.
  • Söö mitmekülgselt ja täisväärtuslikku toitu.
  • Tee kindlaks, et sul on olemas piisavalt su põhihaiguse ravimeid. Retsepte saab vajadusel pikendada perearstile helistades või e-kirja saates.
  • Varu koju ka käsimüügiravimeid vajadusel palaviku alandamiseks ning köha ja nohu leevendamiseks.
  • Võta ühendust oma sõprade või sugulastega, et ühiselt kokku leppida, mida teha siis, kui jääte haigeks.

Tagasi üles »

Mida teha, kui haigestud ülemiste hingamisteede infektsiooni?

  • Kui haigestud ülemiste hingamisteede infektsiooni sümptomitega (palavik, köha, hingamisraskused), teavita sellest esimesel võimalusel oma perearsti telefoni teel. Helistada võib ka perearsti nõuandeliinile 1220 (tasuta).
  • Ära mine perearsti vastuvõtule ilma selleks eelnevalt juhiseid saamata.
  • Kui haigestud, on kodune isolatsioon oluline ettevaatusabinõu, et hoida ära nakkushaiguse edasine levik.
  • Haigena on oluline tarbida rohkelt vedelikku ning süüa täisväärtuslikku ja mitmekesist toitu. Kindlasti on vaja puhata, et keha saaks paranemisele keskenduda. Kui on haigustunnused, siis vastavalt nendele sobib kasutada looduslikke ja käsimüügi vahendeid. Näiteks soe tee meega, auru hingamine 5–6 korda päevas ca 10 minutit ja nina loputamine. Need aitavad enesetunnet parandada, kuigi haiguse kestust need otseselt ei mõjuta.
  • Kutsu kiirabi, kui su seisund halveneb ja sul on tõsised sümptomid. Näiteks valu rinnus, õhupuudus, hingamisraskused, teadvushäired, väga tugev nõrkus.

Tagasi üles »

Kas COVID-19 põhjustav viirus võib levida läbi ventilatsiooni teistesse kortermaja korteritesse?

Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskuse (ECDC) andmete kohaselt  ei ole praegu piisavalt usaldusväärseid tõendeid, et viirus võib levida ventilatsiooni kaudu. Koroonaviirus on küll võimeline kinnituma õhuaerosoolidele, kuid nende hulk väheneb õhus suhteliselt kiiresti. Johtuvalt eelmisel nädalal ajakirjas New England Journal of Medicine ilmunud uuringust on kolme tunni möödudes SARS-CoV-2 viirusosakestest alles kuuendik.

Tartu Ülikooli keskonnatervishoiu dotsendi Hans Orru sõnutsi on nakatumise toimumiseks oluline ka sissehingatav viirusosakeste hulk. Et saada vajalik kogus, peab olema ikkagi haigega lähikontaktis või  viibima haigega koos väikeses suletud ruumis. Ent kogus, mis võiks kanduda ventilatsiooni süsteemide kaudu naabritelt teise isikuni, ei ole tavaolukorras piisav nakatumiseks.

Samas on alati oluline tagada piisav ruumide õhuvahetus, et vähendada viirusosakeste hulka nii haigestunud kui tervete inimeste ruumides. Selleks soovitame:

  • Tuulutada regulaarselt oma eluruume
  • Tagada avalikes ruumides ööpäevaringselt hea õhuvahetus, mis ei laseks viirusosakestel ja saasteainetel kuhjuda.

Tagasi üles »

 

Seotud teemad