banner

Kõhugaasid ehk puhitusPidev pearinglus vajab tähelepanu ja ravi

Pearinglus on elukvaliteeti häiriv probleem, mida kurdavad üldarstile 5 – 11 inimest sajast. Probleemi põhjust aga ei olegi lihtne leida ja likvideerida.

Kõik see, mida oleme harjunud kirjeldama tasakaaluhäirena, on tegelikult pearinglus ehk -pööritus. Tasakaaluhäired on enamasti seotud hoopis ebakindlusega kõndimisel.

Tasakaalu kontrollib rägastikutaoline struktuur – sisekõrva labürint. See labürint koosneb luust ja pehmest koest: kolmest poolringkanalist ja otoliitilisest aparaadist. Tasakaaluorgan on tigu ehk cochlea, kus paikneb kuulmisnärv.

Vertigo tähendab koflikti ajusignaalides

Vertigo on oma keha või ümbruse liikumise ekslik tajumine. See toob kaasa peapööritust, mis tekib sisekõrva või väikeaju kahjustusel, millega kaasneb intensiivne iiveldus ja oksendamine. Vertigoga koos võib esineda tasakaaluhäire ebakindlusena käimisel ja kukkumine. Uuringute järgi on 35% täiskasvanutest (40 aastat ja vanemad) ehk näiteks 69 miljonit ameeriklast vestibulaarfunktsiooni häirega.

Vertigo korral tekib konflikt ajju suunduvate signaalide vahel, mis lähtuvad kõikidelt tasakaalu säilitamisega tegelevatelt süsteemidelt. Aju kasutab tasakaalu ja orientatsiooni säilitamiseks sisendeid kõikidelt sensoorsetelt süsteemidelt.

Nägemine annab informatsiooni keha asendi ja liikumise kohta ümbritsevate esemete suhtes. See on teiste tasakaalusüsteemidega võrreldes väga oluline tasakaalukomponent.

Sensoorsed impulsid propriotseptiivsetelt retseptoritelt liigestes, kehatüvel ja kätel võimaldavad vähimate muutuste korral automaatset adekvaatset kehaasendi muutust.

Surve nahale võimaldab kontrollida kehaasendit ja seda muuta vastavalt gravitatsioonile.

Sisekõrvas paiknevas cuppula´s ja utriccula´s olevad karvarakud jälgivad kehaasendi muutust kõigis kolmes dimensioonis.

Haiguse korral ei vasta sealt lähtuvad ärritused keha tasakaalusüsteemi muudelt osadelt tulevatele sensoorsetele impulssidele ja tekibki pearinglus.

Pearinglus kesk- ja sisekõrvast

Põhjuseid on muidugi mitmeid. Üks levinumaid on keskkõrvapõletiku komplikatsioon, samuti pärlkasvaja keskkõrvas, lateraalse poolringkanali istel. Esineda võib seda igasuguses vanuses patsientidel ja võib tekkida ka siis, kui kõrv on olnud varem terve. Põletikust tingitud või ägeda kuulmiskaotusega kaasuva pearingluse korral tuleb patsient suunata erakorralise haigena kõrva-nina-kurguarsti vastuvõtule

Kolesteatoom ehk pärlkasvaja

Teadmata põhjustel moodustub keskkõrvas nibujätkes sarvainet ehk keratiini produtseeriv lameepiteelkude. Pärlkasvajal on üldiselt kalduvus pidevalt suureneda ja kahjustada kasvades keskkõrva ning lõpuks ka ümbritsevat luukudet.

Pikapeale asendab see limaskesta ja resorbeerib luud või oimuluu püramiidi. Kuna pärlkasvaja ei anna metastaase, siis olemuselt ei ole see pahaloomuline kasvaja. Väga sage pärlkasvaja ei ole, esinedes 3–12 juhtu 100 000 inimese kohta. Samas kahjustab see kuulmisluukesi, võib levida ka sisekõrva ning kahjustada kuulmisnärvi.

Pärlkasvaja sümptomid on püsiv halvalõhnaline voolus kõrvast, kuulmislangus, survetunne kõrvas, pearinglus, näonärvi halvatus. Aastate jooksul viib see suure kõrvakahjustuse ja tugeva kuulmislanguseni.

Kaasasündinud kolesteatoomi puhul võivad kaebused pikka aega täiesti puududa, sest kuulmise nõrkus ühes kõrvas võib jääda tähelepanuta.

Kolesteatoomi ravi on kirurgiline ehk radikaalne eemaldamine. Sellega taastatakse ka kuulmine.

Labürintiit ehk sisekõrva põletik

Teine vertigo levinum põhjus on labürintiit ehk sisekõrva põletik. See on viirusliku ja bakteriaalse algega, rasketel juhtudel lõpeb ühe poole kuulmis- ja tasakaaluorgani kadumisega.

Sellest võib olla haaratud ainult tasakaaluorgan, aga hematogeensel levikul kogu sisekõrv.

Labürintiidi tunnusteks on tinnitus kahjustatud kõrvas, väga erineva intensiivsusega pearinglus, tasakaaluhäired mistahes kehaasendis, spontaanne nüstagm (sümmeetriline, spontaanne, rütmiline), kuulmislangus, iiveldus ja oksendamine, kehatemperatuuri tõus, lausa äkiline kuulmiskadu.

Alati on oluline seda eristada Meniere´i tõvest, kuna sümptomid on kohati kattuvad.

Autor: Mare Kalvet ITK kõrva-nina- ja kurguhaiguste keskuse juht

Foto: Bethany Szentesi

Kommentaarid

kommentaari

Tags Related
You may also like