Kellakeeramine rikub paljudel unerütmi 2 nädalaks

 Kellakeeramine rikub paljudel unerütmi 2 nädalaks

Inimese organism ei võta kohe omaks suvisele või talvisele ajale üleminekut ehk kella keeramist tunni võrra ette– või tahapoole. Uue unerütmiga kohanemiseks kulub keskmiselt 2 nädalat.

Seetõttu tuleb arvestada, et tavapärane töörütm võib olla sel ajal häiritud, eriti vanematel inimestel,

Kella keerame suveajale ehk tund ette juba laupäeva ööl vastu pühapäeva. Loe ka eelmisel sügisel seoses talveajale üleminekuga ilmunud lugu kellakeeramise vajalikkusest teadlaste uurimuste põhjal.

Unerütm

Inimeste sisemist rütmi nimetatakse tsirkadiaan-rütmiks (lad. keelest circa dies „umbes päev“). Sellise rütmi kohaselt toimib ka ainevahetus ja ööpäevaringne kehatemperatuuri kõikumine. Osa inimesi on hommikuinimesed ja teised on aga õhtuinimesed.

Hommikuinimestel on madalaim kehatemperatuur öösel kella nelja paiku, õhtuinimestel aga hommikutundidel. Inimeste une ja ärkveloleku rütm ning sellega tihedalt seotud puhke-ja aktiivsusperioodi rütm määrab ära, kas inimese produktiivsem tööaeg on hommikul või õhtul.

Paremate töötulemuste saavutamiseks oleks hea teada, millist tüüpi inimesega on tegemist. Liigvarase ülestõusmisega ei jõua organismi ärkamiseks vajalikud hormoonid saavutada vajalikku taset ja töötaja on tööl ebaefektiivne. Pikaaegsed muutused une ja ärkveloleku rütmis võivad aga põhjustada tervisehäireid.

Unerütm on individuaalne, kusjuures esineb kõikumisi ka ühe perekonna piires. On leitud, et inimene võib olla võimeline teatud määral kohanema ja omaks võtma organismile loomuvastase rütmi, kuid tal jäävad seetõttu erilised töötulemused saavutamata.

Inimese une ja ärkvelolekurütm on väga keeruline kellavärk, mida ei soovitata pidevalt muuta.

Nõuanded:

– Kellakeeramise perioodil vältige stressirohkeid olukordi.

– Suveajale üleminekul tuleb ärgata tunni võrra varem. Seetõttu minge ka tund varem magama.

– Vajadusel tarvitage uinumise soodustamiseks melatoniini asendusravi. Ravimi tarvitamise eelselt konsulteerige oma arstiga.

– Hakake kohe uue aja järgi elama, korrigeerides magamaminekuaega.

Me keerame kella ELi direktiivi tõttu

Täna öösel tuli keerata kella tund tagasi talveajale üleminekuks. See ongi meie vööndiaeg, aga suvist kellakeeramist reguleerib ELi direktiiv aastast 2002.

Kellakeeramine mõjutab meie unerütmi ja tervist, on teadlased selgitanud. Kui suvine kellakeeramine on raskem õhtuinimestele, siis talvine hommikuinimestele. Enamasti inimesed kohanevad tunnise muutusega kohe, kuid paljudel võtab see aega ikkagi paar päeva. Ka väikelaste puhul on täheldatud unerütmi sassiminekut ja segadust. Meie bioloogiliselt kellal võtab aega, et uuendusega kohaneda.

Soome  professor Timo Partonen Soome tervise- ja heaoluametist THL rääkis, et kellakeeramine mõjutab magamist, muutes une katkendlikuks ja kergemaks.  Järgneb väsimus ja unevõla kogunemine, mis mõjutab igapäevast tegevust. Uuringute järgi on südameinfarkte nädal pärast kellakeeramist tavapärasest rohkem. See on selgunud kolmes eri uuringus: saksa, soome ja horvaatia omas, rääkis Partonen. Eelmisel aastal ilmus ka Taanis uuring, mille järgi masendust ja depressiooni on just sügisese kellakeeramise järel keskmisest enam.

Samas on näiteks kevadisest kellakeeramisest ka kasu liiklusõnnetuste mõttes, kuna õhtud on kauem valgemad ja maanteedel sõites on paremini näha nii üle tee silkavad metsloomad kui ka teised liiklejad.

Reguleerib direktiiv

Eesti ei saa ka näiteks ühepoolselt kellakeeramisest väljuda, kuna ELi maid seob suveajadirektiiv aastast 2002. Kui suveajast soovitakse loobuda, tuleb seda käsitleda nii ministrite nõukogus kui ka ELi parlamendis. Otsus tuleb teha häälteenamusega.

TASUB TEADA

* Suveaeg on kasutuses 70 riigis.

* Maailma esimest suveaega kasutati Thunder Bays Ontarios Kanadas aastal 1908.

* Esimese riigina läks suveajale üle Saksamaa 30. aprillil 1916.

* Euroopas võeti suveaeg laialdaselt kasutusse 1980. aastal.

* Kellasid ei keerata suuremas osas Aafrika, Aasia ja ka Lõuna-Ameerika maades, samuti mitte Islandil, Gruusias ja Venemaal.

* Austraalias ja USAs keeratakse kellasid sõltuvalt osariikidest, osades jah, teistes mitte.

allikas: yle.fi

 

Seotud teemad