“Kuna kodus käimine on õe jaoks väga ajamahukas töö, siis ühedoosilise vaktsiini kindel eelis on lisaks ühe süstiga kaitse saavutamise kõrval ka meditsiinitöötajate aja kokkuhoid,” nentis Haigekassa juhatuse liige Maivi Parv. Sel nädalal hakkavad õendusteenuse osutajad Harjumaal, Tartumaal ja Ida-Virumaal kodudes vaktsineerima neid inimesi, kel on keeruline perearsti juurde liikuda või raske haigus, mille tõttu […]Loe edasi .
Maist jõustuvad seadusemuudatused, millega pikendatakse alates jaanuarist kehtinud haiguspäevade varasemat hüvitamist kuni 2021. aasta lõpuni. Muudatus võimaldab inimestel juba esimeste haigussümptomite ilmnemisel või nakatunu lähikontaktseks osutumisel töölt koju jääda, aidates säilitada nende sissetulekuid. „Haiguspäevade varasem hüvitamine annab inimestele võimaluse juba esimeste haigussümptomite ilmnemisel töölt koju jääda, kaotamata oluliselt oma sissetulekutes,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel […]Loe edasi .
25.04: Ööpäevaga tuvastati 215 uut covid-19 haiget, suri 6 inimest Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 3512 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 215 ehk 6,1% testide koguarvust. Ööpäeva jooksul manustati 4369 vaktsiinidoosi, vaktsineerimisi on tehtud kokku 311 398 inimesele, kellest 99 087 on saanud mõlemad doosid. Üle 70-aastaste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 59%. 70+ vanusegruppi […]Loe edasi .
Üha rohkem eesti mehi käib oma rindu vähendamas. Mingil põhjusel on meeste rindade suurenemine eestlaste seas aina enam levinud probleem ning on mitmeid põhjuseid, miks see tekib. Esteetilise – ja plastikakirurgia kliinik Christinas Clinic vastab, miks meeste rinnanäärmekude suureneb ja kui palju operatsioon maksab. Lisaks jagab üks mees oma kogemuslugu, kes rinnavähenduse teha lasi. Kui […]Loe edasi .
Koroonavaktsiinide osas ehitatakse lennukit samal ajal, kui sellega sõidetakse, seetõttu tuleb koroonavaktsiine võibolla jäädagi võtma, ütles Soome terviseameti peaarst Hanna Nohynek. Praegu pole veel esiteks teada, kui pikaks ajaks vaktsiinid kaitse annavad. Samuti tuleb arvestada koroona mutatsioonidega. Andmed täpsustuvad aja jooksul, vahendab MTV. Nohyneki väitel on võimalik, et kaitse püsib esialgse viiruse, aga mitte mutatsioonide […]Loe edasi .
15. nädalal ei lisandunud uusi gripiviiruse juhte. Kokku on sellel hooajal Eestis laboratoorselt kinnitatud kuus gripijuhtu – kaks A- ja neli B-gripiviirust. Gripi tõttu on hospitaliseeritud kaks inimest. Ajavahemikul 12. kuni 18. aprill pöördus ägedate respiratoorsete viirusnakkuste tõttu arstide poole 2080 inimest, kellest 19% moodustavad lapsed. Ringluses on peamiselt rinoviirus. Kõige enam registreeritud pöördumisi oli […]Loe edasi .
Viimaste aastate jooksul on Eesti elanike seas gripi vastu vaktsineerimine seitsmekordistunud ning üha rohkem otsustatakse vaktsineerida end ka teiste nakkushaiguste vastu. Tänu aktiivsele teavitustööle on vaktsineerimine aidanud oluliselt vähendada raskete tagajärgedega haiguste levikut. „Eestis on gripi vastu vaktsineerimisega hõlmatuse näitaja nii vanemaealiste kui ka elanike seas üks väiksematest Euroopa Liidus (EL keskmine VC vanemaealiste seas […]Loe edasi .
Lääne-Tallinna Keskhaiglas on avatud vabad ajad COVID-19 vaktsineerimisele riskirühma kuuluvatele inimestele alates 18. eluaastast ning kõigile 1956. aastal ja varem sündinutele. Vaktsineerimine toimub Pfizer/BioNTech vaktsiiniga Comirnaty. Riskirühma kuulumise kohta saab inimene infot patsiendiportaali avalehelt aadressil digilugu.ee jaotuses „Minu andmed“. Samuti annab riskirühma kuulumise kohta infot perearst. Vaktsineerimiseks on vajalik broneerida aeg üleriigilises digiregistratuuris. Vaktsineerimine toimub […]Loe edasi .
Numbrid ei valeta: samal ajal kui paljud rasked lastehaigused on tänu vaktsiinidele kadunud või kadumas, keeldub üha rohkem Eesti emasid oma maimukest vaktsineerimast. „Perearst hirmutas rotaviirusega, et ühel üheaastasel oli olnud ja siis neil nii raske jne.. Eks see hirmujutt minu vaktsiinidest keeldumise tõttu ka. Kui reaalne on oht rotat (rotaviirust – toim.) saada […]Loe edasi .
Tänasest oodatakse COVID-19 vastu vaktsineerima kõiki riskirühma kuuluvaid inimesi vanusest sõltumata ning kõiki inimesi, kes on vanemad kui 65aastased või kes sel aastal veel 65 aastaseks saavad, sõltumata riskirühma kuulumisest. Riskirühma kuulumise kohta saab inimene infot oma perearstilt või patsiendiportaali avalehelt aadressil digilugu.ee jaotuses Minu andmed. Samuti annab riskirühma kuulumise kohta infot perearst. […]Loe edasi .
