banner

Kas petmine toob meelerahu?

Inimesed eeldavad, et petmine põhjustab süümepiinu, kuid ebaeetiline käitumine võib tekitada hoopis hea enesetunde. Kui kelmuse tõttu midagi halba ei juhtu, tunnevad petjad end isegi paremini kui ausad inimesed.

USA Washingtoni ülikooli teadlane Nicole Ruedy tegi katseid ligi tuhande vabatahtlikuga. Ühes katseseerias lahendasid inimesed matemaatika- ja loogikaülesandeid. Ühe rühma liikmetel oli võimalus arvutiekraanilt õigeid vastuseid vaadata, kuigi neile soovitati seda mitte teha. Siiski klõpsas 68 protsenti inimestest vastuste nägemise nuppu. Nad olid pärast eksperimendi lõppu rahuolevamad kui need, kes jäid ausaks või kellel polnud võimalust spikerdada.

Teises katseseerias lisasid vastuste kontrollijad osadele katsealustele punkte juurde. Ka siin tundsid vabatahtlikud end paremini, kui nende kasuks sohki tehti.

Ruedy sõnul võib sohitegemisel saadav hea enesetunne olla põhjus, miks inimesed kipuvad petma ka siis, kui saadav kasu on tühine. Rahuolu tekib vaid siis, kui kellelegi kahju ei tehta. Katsetes, kus ühe inimese valetamise tõttu võib teine näiteks elektrilöögi saada, tunnevad süüdlased end väga halvasti.

Uurija kinnitusel tundub paika pidavat kirjanik Ernest Hemingway väide, et moraalne tegu on see, mille järel tunneb inimene end hästi ja ebamoraalne see, mille järel tuntakse end halvasti.

Edaspidi peavad psühholoogid uurima, kas petmisest saadav heaolutunne võib osadel inimestel tekitada omalaadset sõltuvust ja panna neid pidevalt valetama.

Kommentaarid

kommentaari

Seotud märksõnad
Sulle võivad ka meeldida need ...