Jalgade tervis reedab inimese üldtervise

Jalgade tervis reedab inimese üldtervise

Jalamuresid esineb igas vanuses, enamasti on need sellised, mille puhul annab leevendamiseks nii mõndagi ette võtta.


„Erinevalt hammastest võtavad inimesed jalgu nagu kehaosa, mis erilist tähelepanu ei vaja. See on aga vale. Jalgadele hakatakse tihti tähelepanu pöörama alles siis, kui ilmnevad valud ja vaevused. Suur osa inimesi arvab, et jalavalu ja ebamugav tunne on osa normaalsest jalgade väsimisest. Tegelikkuses on nii, et valu ei teki niisama, see on häiresignaal meile, et midagi on valesti,“ kinnitab Põhja-Eesti Regionaalhaigla jalaraviõde Tiina Mitt Benu Apteegi ajakirjas “Ilu & Tervis”.

Jalaprobleeme on erinevaid

Suurel osal täiskasvanutest esineb jalavalu ja muid vaevusi peaaegu iga päev. Vaevused raskendavad käimist ja tegemisi nii vabal ajal kui ka tööl. Kõige sagedamini põhjustavad jalavaevusi veenilaiendid, krambid, konnasilmad, Hallux valgus (suure varba nukk), varvaste väärasendid ning mitmesugused asendihäired, villid, haavandid, jalaarterite ateroskleroos, kukekannus ja seenhaigused.


Millest aga nimetatud vaevused põhjustatud on? Jalaraviõe sõnul tekivad asendi- ja koormusvead osalt ebasobivate jalanõude kandmisest, osalt alajäsemete lihaste nõrkusest. „Jala ristivõlvi muutused tekitavad suure varba nuki. Valulikku suure varba liigest põhjustab ka podagra. Podagrast tingitud suure varba nuki valu tekib kusihappesoolade ladestumise tulemusena liigesesse, kus nad põhjustavad liigespõletiku. Lampjala tekkes mängivad rolli nõrgad jalalihased, kuid ka kaal. Jalgadel seistes töötamine võib põhjustada võlvi lamenemist ja jalgade asendihäirete teket. Kuid lisaks lampjalale võib probleeme tekitada ka kõrge pöiavõlviga jalg. Kõrge pöiavõlviga inimestel tuleks samuti kanda võlvi toetavat toestust,“ selgitab ta.

Varvaste deformatsioonidest on Tiina Miti kinnitusel esikohal vasarvarbad. „Varvaste deformatsioonide põhjuseks on sobimatute jalanõude kandmine, laienenud päkk, samuti soodustab muutuste teket osa kroonilisi haigusi – näiteks reuma ja diabeet. Deformeerunud varbad hakkavad kõverdatud kohtades hõõrduma vastu jalatsit. Liigesele tekib punetus, hiljem konnasilm, halvemal juhul haavand. Vasarvarvaste korral kahjustuvad ka küüned. Deformeerunud varbad võivad teha palju valu ning probleemi tekkel tuleks sellega kindlasti tegeleda,“ lisab ta.

Samuti on levinud probleem naha- ja küüneseenSeenhaigusesse nakatumine kasvab vanusega, kuid riski suurendavad naha liigne sarvestumine või küünte jõuline hooldus. Ka vananemise või haigestumisega kaasnev üldine tervise nõrgenemine võib olla soodustavaks faktoriks. „Küüne- või nahatraumade järel – näiteks, villid, küünevalli põletik – ei ole soovitatav külastada üldkasutatavaid saunu ja spaasid. Külas käies soovitan mitte kasutada teiste susse. Terve nahk kaitseb ennast ise keskkonnas esinevate nakkuste eest, kuid vigastatud naha korral kaitse puudub,“ paneb jalaraviõde südamel.

Samuti on levinud probleem kukekannus. Tavaliselt tekib jalalaba mingi kõrvalekalde kompenseerimise tulemusena kannapolstri mehaaniline venimine ning jalatalla kõõluskile tekib kinnituskohas rebend. See põhjustab põletikulisi muutusi kannapolstri pehmes osas ja eriti kõõluse kinnituskohas. Krooniliseks muutudes moodustub sinna uus luu ning kannaluule tekib luine oga.

„Hädas ollakse ka nahamuutustega. Soolatüügaste põhjustajaks on viirus, kuid nahapaksendite ja haavandite tekkepõhjused on erinevad. Samuti on levinud probleemid paksenenud ja sissekasvanud küüned,“ lisab jalaraviõde ja tõdeb, et enamik jalgade probleeme on tekkinud välistest teguritest. Veenilaienditel, lampjalgadel ja mõnedel muudel probleemidel võib olla perekondlik eelsoodumus.


Kuidas kaitsta oma jalgu?

Jalaraviõe sõnul on suuremat osa jalaprobleemidest võimalik ise jalahooldusega ära hoida. Seda juhul, kui inimene tunneb oma keha, alajäsemete ja jalalabade ehitust. Sel juhul on ta ka teadlik teguritest, mis võivad tervist ohustada, ning vastu on võimalik võtta oma jalgade tervise heaks õiged otsused. Esmatähtis on toetada jalgu sobivate ja mugavate jalatsitega, millesse on vajadusel profülaktiliselt paigaldatud nii risti- kui ka pikivõlvi toestav tallatugi. Milleks seda aga tarvis on? „Kui jalalaba lihased, luud, kõõlused, liigessidemed, veresooned ja närvid peavad pika päeva taluma keharaskusest ja kandmisest tulenevat koormust, aitab see koormusega toime tulla ning jalgu hoida,“ selgitab Tiina Mitt.

Samuti sõltub palju sellest, kuidas jalgade eest igapäevaselt hoolitsetakse. „Jalgade hooldus koosneb jalgade pesemisest ja korralikust kuivatamisest. Kuivatatakse ka varbavahed. Seejärel kreemitamine vastavalt nahatüübile. Kreemitamine hoiab naha elastse ning see aitab vähendada naha- ja küünekahjustusi. Küünte osas tuleb meeles pidada, et küüsi ei lõigataks liiga lühikeseks,“ lisab jalaraviõde. Ka kannalõhedega tuleb hoolikalt tegelda.

Probleemi korral pöördu spetsialisti poole

Kui aga on tekkinud vaevused ning probleem ei leevene paari nädala jooksul, tuleks kindlasti pöörduda spetsialisti poole.


Jalgade tervis annab tihti aimu üldtervisest. Ka mõningate krooniliste haiguste korral võivad tekkida jalaprobleemid. Nendeks on näiteks diabeet, reuma, alajäsemete vereringehäired, närvisüsteemi kahjustused, aneemia ja neeruhaigused. „Olenevalt põhihaigusest võivad tekkida tursed, krambid, valu ja mõnel juhul haavandid. Siin on tähtis põhihaiguse ravi, ilma milleta ei kao ka jalavaevused,“ lisab jalaraviõde.

Turset, krampe ja valu põhjustab ka jalgade veenide alatalitlus. Veenilaiendite põhjuseks on veeni sisekesta kahjustus ja/või veeniklappide kahjustus. Paistetus võib olla alajäsemete veenide alatalitluse esimene sümptom. Õige ja varakult profülaktilise alustatud raviga saab veenilaiendite sümptomeid kontrolli all hoida, kuigi haigust ennast pole võimalik välja ravida.

„Tähelepanu peab pöörama alajäseme paistetuse ennetamisele. Tuleb vältida jalg üle põlve istumist, et vere tagasivool veenides ei oleks takistatud. Peab kandma ka häid jalatseid, et sääremarjalihased toimiksid kõndides lihaspumbana. Soovitatavad ei ole ka kubemest pigistavad riided, tervislik on ka igapäevane reibas kõnd. Liikumine tugevdab säärelihaseid, mis tõhustavad veenivere voolu, kandadele-päkkadele tõusmine aktiviseerib aga säärelihaseid. Samuti on soovituslik kanda tugisukki. Liigeseid kahjustava reumaga võivad kaasneda jalalaba väärasendid. Reumahaige liikumisvõime säilitamisel on peamine jalatsite valik, jalaortooside kasutamine ja jalaprobleemide enesehooldus.“

Ealised muutused ei kuulu küll haiguste alla, aga neile peab järjepidevalt tähelepanu pöörama. Vanusega kaasnevad jalaprobleemid on osaliselt seotud organismis toimuvate muutustega. Nende hulka kuuluvad muu hulgas naha kuivamine, alajäsemete vereringe ja lihaste nõrgenemine, liigeste kulumine ja jäigastumine.


Jalaraviõde paneb kõigile veel kord südamele, et jalaprobleemide ilmnedes ei tasu jääda ootama, et mure iseenesest mööduks. Kindlasti tasub pöörduda spetsialisti poole ja saada võimalikult kiiresti vajalikku abi. Kindlasti vajab arsti tähelepanu jalavalu.

Allikas. http://www.virtuaalkliinik.ee

Foto.


admin

Seotud teemad

1 Comment

  • Tahaks nii väga kirjutada, mis toimub tegelikult nn spetsialistide vastuvõtul ja kuidas sinna üldse saab jne jne jne. Enda põhjal võin öelda, 4.a. käin ja üritan ja mitte üks arst ei võta asja tõsiselt, täielikult mõistan, minul on terv.probleemid, mitte arstil. Loodan,et KARMA saab need inimesed kätte. Kui oskaks kirjutada, saaks ehk bestselleri minu käimistest “meditsiiniliselt haritud inimeste vastuvõtule”. NB! On olemas südamega ja tõsiselt haritud arste, paraku on neid vähe, aga oskamatuse või ükskõiksuse tagajärjel ravimata patsiente palju.