EPL FAKTIKONTROLL: Telegram.ee uudise “gripiviirus ei ole sama nagu koroonaviirus” on vale.

 EPL FAKTIKONTROLL:  Telegram.ee uudise “gripiviirus ei ole sama nagu koroonaviirus” on vale.

Koroona kohta libainfot levitava portaali Telegram juht Hando Tõnumaa helistas läbi hulga perearstikeskuseid ning tõestas edukalt juba teadaolevat – gripiviirus ei ole sama nagu koroonaviirus.

 

Tõnumaa video tekkis Facebooki esmaspäeval ning seda on vaadatud ligi 85 tuhat korda, jagatud üle 5700 korra ning kommenteeritud üle saja korra. Video on pool tundi pikk ning selle käigus helistab Tõnumaa Terviseametisse, Häirekeskuse koroonaviiruse infoliinile ning tervesse hulka perearstikeskustesse, kus võtavad toru pereõed.

Tal on üks küsimus ja üks eesmärk, mida ta püüab saadud vastustest hoolimata tõestada.

Poole tunni vältel pommitatakse pereõdesid küsimustega nagu näiteks: “Kas on võimalik, et gripp ongi koroona?”, “Aga miks mind enne gripitestile ei saadeta kui koroonatestile?”, “Kas arst saadab ka gripitestile?”.

Kuna video eesmärgiks on näidata, et koroonat ei olemas ja grippi justkui nagu enam ei diagnoositagi, järeldab ta kokkuvõtlikult “Sain teada, et gripp ongi koroona.” Vaatame üle, kas tal on õigus.

 

Artikel : Kuum video: Telefonikõned terviseametisse ja perearstikeskustesse: Gripp ongi koroona!

Kuidas on asi päriselt?

Videos räägib mees endale korduvalt vastu. Näiteks ütlevad talle mitmed pereõed, et kui koroonatest jääb negatiivseks, siis saadetakse inimene ka gripitestile, eelnevalt välistatakse lihtsalt tõsisem haigus. Ometigi väidab ta videos, et gripitestidele inimesi ei saadetagi.

Lisaks valetab ta toru otsas olnud pereõdedele, et tal endal perearsti polegi, sestap neile helistabki. Selle lükkab ta ise video teises pooles ümber, usaldades video kuulajatele, et tal on perearst küll, keda ta on kahel korral külastanud. Miks siis valetada?

Pöördusime ka perearstide Triin Perksoni ja Piret Rospu poole, miks ikkagi inimene saadetakse enne koroonatestile ja alles seejärel vajadusel gripinäitajaid kontrollima.

Perkson selgitas alustuseks, et koroonaviiruse haiguspilt on mitmekülgsem, kui gripil. Näiteks võib koroonahaigel olla nii nohu-köha, aga ka kummaline lööve nahal. Sellele kõigele lisaks võivad haigel olla gripile omased lihasvalud ja kõrge palavik. “Seepärast me kõiki nohu-köhatajaid gripi osas ei testigi, kuna see ei ole tüüpiline haiguspilt ning mõte läheb gripile tavaliselt palaviku-lihasliigesvalu-kuiva köha korral,” sõnas ta.

Perkson lükkas ümber, et patsientidel alati esimesena vaid koroonatest võetakse. Näiteks võtab ta ise mõnelt patsiendilt korraga mõlemad, et haigusele kiiremini jälile saada.

 

“Tavaliselt on igas perearstikeskuses gripi kiirtestid kohapeal olemas, gripitesti võetakse enam-vähem samamoodi nagu koroonatki – vatipulgaga sügavalt ninaneelust. Kui minul on mõni selline patsient olnud, siis ma olen nad tavaliselt kohale kutsunud ja nii koroona kui ka gripi kohapeal ära võtnud.” Viimase vastus selgub kiirtestiga, koroona tulemus laboris.

Loe edasi SIIT

Alliklas. Eesti Päevaleht

Seotud teemad