Enne basseini ujuma minemist pead kindlasti pesemas käima. Põhjus?

 Enne basseini ujuma minemist pead kindlasti pesemas käima. Põhjus?

Kui ujume, siis satuvad vette ka surnud nahk, juuksed, higi ja kehavedelikud. Täiskasvanud annavad keskmiselt 0,4 grammi väljaheiteid iga suplemise kohta, kuid sel määral olevad mustus ja kehavedelikud tavaliselt teisi ujujaid ei ohusta.

Basseinis kasutatav kloor muudab bakterid, viirused ja muud mikroobid ohutuks, kuid kahjuks on mõned eriti agressiivsed patogeenid, mis võivad tõsiselt ohustada ujujate tervist.Näiteks on kõhulahtisusega ujumine teistele ohtlik. Pärast sellest haigusest tervenemist peaksid vältima kaks nädalat basseinis ujumist. Isegi kui tunned ennast paremini ja sümptomid on kadunud, võib ikka veel miljoneid, isegi miljardeid kõhulahtisuse baktereid basseini sattuda. Kindlasti pead ennast ka enne ujumist pesema ja vältima basseinivee alla neelamist.

USA-s tehtud uuring näitas, et enamik inimesi ei järgi neid eeskirju. Üks neljast täiskasvanust läheb üldkasutatavasse basseini vaatamata ägeda kõhulahtisuse juhtumile. Pooled vastanutest tunnistasid enne ujumist ka harva või mitte kunagi dušši all käimist ja kolm viiest täiskasvanust ütlesid, et nad on basseinis vett neelanud.

Praegune olukord näitab kui ohtlik nende eeskirjade mittejärgimine on. Näiteks tekitab halb hügieen ägedat haigust, mida nimetatakse krüptosporidiumiks. Parasiidid levivad inimeselt inimesele vees vee neelamisega.

Nakatunud inimestel tekivad sümptomid nagu palavik, kõhulahtisus, isutus, kõhuvalu ja kehakaalu langus kuni kahe nädala jooksul. Sellele haigusele ravi pole. Need parasiidid suudavad kloorivees vastu pidada kuni 10 päeva.


Ujujatele ei kujuta endast ohtu mitte ainult krüpto, vaid ka muud mikroorganismid, mis põhjustavad kõhulahtisust. Nende hulka kuuluvad A hepatiit, koli- ja tüüfoidsed bakterid. Need mikroobid võivad levida suu kaudu saastunud vee, pindade või toidu kaudu.Samuti on ujumisbasseinides veel palju muid terviseriske, näiteks jalaseen, mida saab ära hoida plätusid kandes. Pärast ujumist on sageli probleemiks ka punased silmad, mis tekivad tänu klooriveele. Selle vastu aitavad ujumisprillid.

Dermatiit on veel üks haigus, mida saab ujumisbasseinist üles korjata. Pärast kuni 8 päevast peiteperioodi võib see seisund põhjustada suu- ja kurgupõletikke, ville, kõrvapõletikku ja lööbe tekkimist.

Naised peavad olema ettevaatlikud vaginaalse mükoosi ja põienakkuste suhtes. Nende probleemide vältimiseks peske või vahetage oma trikoo peale iga basseinikülastust, samuti liiga kaua märja trikoo kasutamist.

Nüüd tead ohtusid, mis Sind basseinivees ohustavad. Järgi hügieenireegleid, sest nii jääd ise terveks ja ei ole ohtlik ka teistele basseinikülastajatele.

Seotud teemad