Elatisraha määramisel peab arvesse võtma ka lapse vanuse

 Elatisraha määramisel peab arvesse võtma ka lapse vanuse

“Elatise süsteem peaks aitama tagada kõige selle juures lastele mõistliku äraelamise. Väga lihtsat süsteemi teha püüdes on meil oht jätta tähelepanuta olulised nüansid, näiteks lapse vanusest sõltuvad kulutused, mis lõpuks kogu süsteemiuuenduse kasu vähendab,” sõnas endine rahvastikuminister Riina Solman.

Solman leiab, et elatisraha määramisel tuleks arvesse võtta ka lapse vanust, vahendas BNS Postimeest.

Justiitsministeerium saatis esmaspäeval kooskõlastusringile eelnõu, mille eesmärk on luua alaealisele lapsele elatise kindlaksmääramise kord, mis vastab Eesti elustandardile. Kui praegu saab miinimumelatist nõuda kuni 292 eurot, siis uue eelnõuga on miinimum markeeritud 193 eurot kuus.

Isamaa juhatuse liige ja endine rahvastikuminister Riina Solman on nõus, et süsteem vajab ümbervaatamist. Senine süsteem, mis määras miinimumelatise suuruseks pool alampalka, lükkas Solmani sõnul mõnegi lastest hooliva mehe, nii kaudselt kui ka otsesõnu võlavangi. “Samas oli olukordi, kus majanduslikult heal järjel lastest eemal elav vanem ei täitnud oma kohust laste eest hoolt kanda. Üksi last kasvatavad vanemad elavad seetõttu aga liiga sageli suures vaesusriskis,” põhjendas ta.



Endine rahvastikuminister saatis möödunud aasta detsembris toonasele justiitsministrile oma ettepanekud eelnõu täiendamiseks. “Üheks soovituseks oli vajadus arvestada elatise määramisel ka laste vanusega,” selgitas Solman.

Tema sõnul on lapse vanus uuringute järgi üks olulisemaid ülalpidamiskulu mõjutavaid tegureid.

Lapse ülalpidamiskulu on kõige suurem kohe pärast sündi ja beebieas ning väheneb seejärel kuni teismeeani ehk 12–13-aastaseni, mil see taas suurenema hakkab. “Juhul, kui kohtu otsusega määratakse elatise suuruseks kindel summa, mis ei võta arvesse lapse vanusega seotut, mängime lõpuks ikkagi nurka need vanemad, enamasti emad, kes lapse eest igapäevaselt hoolt kannavad,” põhjendas Solman.

Lahutuse käigus muutuvad lapsevanemate suhted sageli väga pingeliseks, nentis Solman. “Elatise süsteem peaks aitama tagada kõige selle juures lastele mõistliku äraelamise. Väga lihtsat süsteemi teha püüdes on meil oht jätta tähelepanuta olulised nüansid, näiteks lapse vanusest sõltuvad kulutused, mis lõpuks kogu süsteemiuuenduse kasu vähendab,” lisas Solman.



Lisaks soovitas Solman võtta arvesse ka muud lisatulud, mis last mitte kasvataval vanemal on. “Ei ole ju mõeldav, et me muudame seadust, kuid olukorda last kasvatava vanema jaoks ikkagi ei paranda. Peame looma olukorra, kus endale palka mitte maksev, kuid samas majanduslikult heal järjel vanem oma kohustusi lapse ees täidaks,” rääkis ta.

Solmani sõnul tuleb lisaks pangakontole laekuvale igakuisele palgale vaadata vajadusel ka sääste, kinnisvara, tulu äritegevusest, dividende ja kapitalitulu. “Lapsega koos elava vanema puhul ei arutleta, kas ta toidab ja katab lapsed palgast või muust tulust. Miks tahame seda teha siis lapsest lahus oleva vanema puhul?”

Seotud teemad